Horvaatia


Horvaatia

 

HORVAATIA

 Croatia

TEAVE RIIGI KOHTA

 
Pindala. 56 542 km².
 
Pealinn. Zagreb (973 600 elanikku, 2006. a).
 
Geograafiline asend. Horvaatia asubEuroopa kaguosas Aadria mere kaldal. Riigi pindala on 56 542 km². Horvaatia põhjanaabrid on Sloveenia ja Ungari, idas asub Serbia ja Montenegro, kagus piirneb Horvaatia Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia ja Montenegroga (Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia ja Montenegroga moodustas Horvaatia aastatel 1945–1991 ühtse Jugoslaavia). Horvaatia käänuline ja rohkete lahesoppidega rannajoon on 1777 km pikkune (ehkki maakaardil otse mõõtes on see vaid 600 km). Suurema osa Horvaatia territooriumist hõlmab Dinaari mäestik. Aadria meri on täis suuremaid ja väiksemaid Horvaatia saari – kokku on neid 1185. Riigi suurimad saared on Krk, Pag, Cres, Brač, Korčula. 66 saart on inimeste poolt asustatud.
 
Kliima. Horvaatias valitseb merelis-mandriline kliima. Suved on siin palavad, talved külmad. Rannikualadel on suved niiskemad, talved mahedamad. Horvaatia lääneosas valitseb mandriline kliima, riigi keskosas mäestikukliima, rannikualadel mereline kliima. Horvaatia mandriosa keskmine õhutemperatuur on suvel 22–26°C, Vahemereäärse rannikuala oma aga 26–30°C. Horvaatias Aadria mere kaldal on enim päikeselisi tunde (2600 tundi aastas) Euroopas.
 
Rahvastik. Horvaatias on 4,493,312 elanikku (juuli 2007), kellest 89,6% on horvaadid, 4,5% serblased ning ülejäänud ungarlased, sloveenid, bosnialased ja itaallased.
 
Keel. Horvaatia riigikeel on horvaadi keel. Riigis räägitakse ka inglise, itaalia ja saksa keelt.
 
Religioon. 87,8% Horvaatia elanikest on katoliiklased, 4,4% õigeusklikud ning 2,6% muu usundi järgijad. 5,2% elanikest ei ole usklikud.
 
Riigikord. 1990. aasta 22. detsembri põhiseaduse järgi on Horvaatiaparlamentaarne vabariik. Horvaatia president valitakse üldistel valimistel viieks aastaks. 2000. aasta veebruarist on riigi president Stjepan Mesić (2005. aasta jaanuaris valiti ta uuesti ametisse). Täidesaatev võim kuulub Horvaatias ministrite kabinetile. Riigi peaminister on 2003. aasta detsembrist Ivo Sanader.
 
Majandus. Nagu kogu Horvaatia majandus, teeb ka tööstus praegu läbi suuri muudatusi. Horvaatia majandus sai 2000. aastal tänu turismile, pangandusele ja investeeringutele jalad alla. Seda Vahemere maad on viimaste aastate jooksu väisanud ligikaudu 10 miljonit turisti. Külastajate hulk muudkui kasvab. Töötuse tase on Horvaatias viimasel ajal järjest vähenenud. Riigi tähtsamad tööstusharud on keemiatööstus, plasttoodete valmistamine, töövahendite ja kütuse tootmine, metalli ümbertöötlus, laevaehitus, elektroonika, paberi-, puidu-, tekstiili- ja toiduainetööstus. Põllumajanduses tegeletakse peamiselt teravilja-, päevalille-, oliivi-, tsitruse-, soja ja kartulikasvatusega. Horvaatia mägedes ja rannikualadel kasvatatakse juba iidsetest aegadest peale ohtralt viinamarju ja valmistatakse mitmesuguseid veine.
 
Maavarad. Horvaatias leidub naftat, kivisütt, boksiiti, rauamaaki, kaltsiumit, kipsi, räni ja savi. Kaevandatakse ka soola.
 
Toit. Horvaatia kööki iseloomustab maitserohelise rohkus.Horvaadid armastavad väga kalmaari- ja krevetitoite. Aadria merest püütud kala ja krabi peetakse parimaks maailmas. Pagi saarel valmistatud kitsepiimast juust ei jää oma kvaliteedilt alla kõrgeklassililstele prantsuse juustudelegi.
 
Horvaatia köök on regiooniti väga erinäoline – rannikualade toiduvalmistamine erineb mägede ja orgude omast sootuks. Pärast Horvaatia iseseisvumist taastatakse riigis vähehaaval kohalikke toiduvalmistamistavasid – igal aastal korraldatakse siin kulinaariafestivale, kus demonstreeritakse vanade traditsiooniliste roogade valmistamist.
 
Tüüpilisi horvaatia köögi hõrgutisi saate maitsta gostionojeks või gostionicaks nimetatavates kõrtsides, mis kujutavad endast traditsioonilisi kohalikke roogi pakkuvaid väikeseid restorane. Siinsed slasticamad kutsuvad möödaminejaid mekkima kohvi, värskete puuviljadega jäätist ja mitmesuguse täidisega (isegi kastanitäidisega) pirukaid.
 
Horvaatia saarte ja terve Aadria mere ranniku elanike toidulaual domineerib kala. Siin leidub koguni spetsiaalseid kalarestorane (riblji restoran), mis on eriti populaarsed võõrturistide seas. Kuna kala tuuakse siia otse kalalaevadelt ilma seda külmutamata, on see väga kvaliteetne. Horvaatia mägistes piirkondades ja Istra poolsaarel armastatakse väga õhukesteks viiludeks lõigatud kuivatatud sealiha (prsut), tallelihapraadi (janjetina) ja mereande. Üks eripärasemaid hõrgutisi horvaatia köögis on praetud talleliha Cresi saarelt – kuna siinsete karjamaade rohule puistatakse soola, on ka talleliha erilise soolase maitsega. Mägede vahel orgudes peituvates külades pakutakse teile kindlasti teravamaitselist guljašši kartulitega ning erinevaid linnuliharoogasid. Põhja-Horvaatia köögile on suurt mõju avaldanud austria ja ungari toiduvalmistamistraditsioonid. Selles regioonis armastatakse süüa praetud kalkuni-, hane- ja pardiliha. Tihtipeale küpsetatakse linnuliha maisitaignas. Istra poolsaarel valmistatakse palju roogasid ulukilihast ja seentest (siin laiuvad suured metsad). Selle piirkonna restoranides saate maitsta ka salapäraseid, üksnes maa all kasvavaid aromaatseid seeni trühvleid. Väga populaarne on siin kitsepiimast juust (paski sir) Pagi saarelt. Juustu leotatakse oliiviõlis, et see kauem säiliks. Õli annab kitsejuustule omapärase maitse. Paski siri ostetakse mitte üksnes delikatessiks, vaid ka kingituseks koju kaasa.
 
Horvaatia maiustustest on kõige hõrgumad kohupiima ja hapukoorega rullbiskviit (strukli) ning pähkli- ja moonipirukad.
 
Alkohoolsed joogid. Horvaatiaveinivalmistamistraditsioonid on 6000 aasta vanused.Tänapäeval on riigis registreeritud ligikaudu 700 veinisorti, neist 76 peetakse eliitveinideks (Vrhunsko, Cuveno). Rannaäärsetel aladel armastatakse Horvaatia punast veini, nagu Teran, Merlot, Kabernet, Opoplo, Plavac, Dingačpostup. Valgetest veinidest on siin populaarseimad Malvazija, Pošip, Pinot, Kujundžuša, Žlachtina, Muskat. Horvaatia mandriosas juuakse järgmisi veine: Rizling, Graševina, Burgundac, Traminac. Horvaatia maapiirkondades valmistatakse viinamarjadest erinevaid maitsvaid koduveine (domace vino). Paljudes kohtades müüakse kohalikku lauaveini (lõunasöögi juurde). See on odav ja väga kvaliteetne. Rannaäärsetes regioonides juuakse janu kustutamiseks mägiallikaveega (bevanda), sisemaal aga mineraalveega lahjendatud veini. Sellist lahjendatud veini nimetatakse gemistiks. Soodaveega segatud veini kutsutakse spriceriks. Kangematest alkohoosetest jookidest on siin populaarsemad ploomiviin ja viinamarjaviin rakia. Õllelgi on horvaatide joogiletil oma ärateenitud koht – Horvaatias valmistatavat Tuborgi ja Karlovacko õlut juuakse terves maailmas.
 
Ajalugu. Praeguse Horvaatia ala asustati juba kiviajal. Keskmise paleoliitikumi ajal elasid Krapinas neandertallased. Varases neoliitikumis kujunesid Starčevo, Vinča, Sopoti ja Hvari kultuurid. Horvaatia geograafilise asendi tõttu on riik saanud mõjutusi paljudelt Euroopa rahvastelt. 400. aastal eKr laiendasid sellel rannikualal oma impeeriumi roomlased. Hiljem on siin valitsenud Habsburgid, türklased, ungarlased. 1945. aastal läks Horvaatia Jugoslaavia koosseisu. 1946. aastal loodi Horvaatia Rahvavabariik, 1963. aastal Horvaatia Sotsialistlik Vabariik. 1990. aastal sai Horvaatiast sarnaselt teiste Balkani maadega sõja tallermaa. Samal aastal võeti referendumi alusel vastu otsus Horvaatia ja Sloveenia iseseisvuse kohta. 1991. aastal kuulutas Horvaatia end iseseisvaks riigiks. Kuu aega peale seda astus riik ametlikult Jugoslaaviast välja, kuid sõda Horvaatia iseseisvuse eest kestis veel neli aastat. 1992. aastal sai Horvaatia ÜRO liikmesriigiks. Tänapäeva Horvaatia on turvaline ja rahulik riik.
 

KASULIK INFO JA NÕUANDED

Elekter. Elektrivõrgu pinge on 220 V.
 
Post ja telefon. Telefoniautomaatides kasutatakse münte või kaarte, mida saab soetada postkontorites, hotellides või kioskites. Telefoniautomaadist on odavam helistada kui hotellist. Postmargi hind on kuni 5 kunat.
 
Rahvusvaheline kood Horvaatiasse helistamiseks on 385, rahvusvaheline kood Horvaatiast helistamiseks on 00. Eestisse helistamiseks tuleb valida järgmised numbrid: 00-372 + linna kood + telefoninumber.
 
Raha. Horvaatia rahaühik on kuna (HRK). Riigis on käibel 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200-, 500- ja 1000-kunased paberrahatähed, samuti 1- ja 2-kunased ning 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-lipased (1 kuna = 100 lipat) mündid. Raha saab vahetada pankades, hotellides ja lennujaamade valuutavahetuspunktides. Paljudes poodides, restoranides ja hotellides saab arveid tasuda krediitkaardi (EuroCard/MasterCard, VISA, Diners) või reisitšekiga. Hoidke alles kõik maksekviitungid – kui finantspolitsei peaks märkama, et te ei võtnud ostu sooritamise järel kviitungit, võidakse teid müüja kaasosalisena maksude eest kõrvale hiilimises süüdistatuna kinni pidada.
1 euro = 7,36 kunat (2006. aasta detsember).
 
Pangad. Pangakontorite tööaeg on esmaspäevast reedeni 8:00–15:00 ja laupäeviti 8:00–12:00.
 
Kauplused. Kauplused on avatud tööpäeviti 8:00–12:00 ja 17:00–19:00, laupäeviti on poed avatud lõunani.
 
Joogivesi. Kraanivee asemel on soovitatav juua ostetud pudelivett.
 
Jootraha. Müüjatele ja hotelliteenindajatele jäetakse kombe kohaselt 5–10% arve summast (olenevalt teeninduse kvaliteedist).
 
Riietus. Putukate vältimiseks kandke pikkade käistega rõivaid, pikki pükse ja mütsi. Suplemise tarvis on soovitatav soetada kummist jalanõud, kuna siinses meres on ohtralt merisiilikuid ning suurem osa mererandadest on kaljused ja kivised.
 
Arstiabi. Ootamatu haiguse või õnnetusjuhtumi korral pöörduge lähimasse arstiabipunkti või kutsuge hotelliadministraatori kaudu arst. Ostke enne reisileminekut tervisekindlustus. Tutvuge hoolikalt oma kindlustuspoliisis esitatud tingimustega ning selgitage välja, milline on kindlustushüvitise maksmise kord (nt millised dokumendid tuleb kindlustusseltsile esitada, kui teil tekib probleeme tervisega ning te peate oma raviarved ise tasuma). Kindlustusseltsid nõuavad osutatud raviteenuste kohta harilikult järgmisi dokumente: diagnoosiga arstitõend, arsti allkirja ja pitsatiga kinnitatud raviteenuste arved, ravimiretseptid ja ravimi ostukviitungid. Raviteenuste kulud hüvitatakse, kui esitate kindlustusseltsile õigeaegselt vajalikud dokumendid.
 
Vaktsineerimine. Kohustuslikku vaktsineerimist reisijatele ei ole. Täiendava teabe saamiseks pöörduge oma perearsti poole. Lisainfot vaktsineerimise kohta saab Lääne Tallinna Keskhaigla Merimetsa nakkuskeskusest aadressil Paldiski mnt 62, Tallinn. Info tööpäevadel 9:00-17:00 telefonil 6598 591.
 
Ettevaatusabinõud. Kandke alati peakatet, päikeseprille ning kasutage päikesekaitsekreeme. Vältige (iseäranis esimestel päevadel) viibimist pikka aega päikese käes, kuna oht kuumarabandust saada on suur. Vältige väga külmade jookide tarbimist – suur temperatuurivahe võib põhjustada külmetushaiguseid ja kõhuhädasid. Raha, väärtesemed ja pass on soovitatav hoida hotelli seifis.
 
Transport. Bussipiletid maksavad linnades umbkaudu 8 kunat, taksoga sõites maksab 1 km samuti umbes 8 kunat.
 
Autorent. Auto rentimine üheks ööpäevaks maksab sõltuvalt autost 280–600 kunat (kallimatel autodel on kliimaseade). Horvaatias renditakse auto välja vähemalt 21aastasele isikule, kellel on rahvusvaheliselt tunnustatud juhiluba ning vähemalt kaks aastat juhistaaži. Auto renditakse välja täis paagiga, tagastada tuleb see samuti täis paagiga (diislikütus maksab umbes 5 kunat, bensiin 7–9 kunat).
 
Supelrannad. Lamamistoolideja päikesevarjude laenutus maksab supelrannas umbes 20 kunat. Kuna suurem osa rannikust on kivine, on soovitatav kaasa võtta täispuhutav madrats.
 
Toll. Horvaatiassevõib sisse tuua kuni 1 l kangeid alkohoolseid jooke, 2 l likööri või vahuveini, 2 l lõunasöögi kõrvale joodavat lauaveini, 200 sigaretti või 100 sigarillot või 50 sigarit või 250 g tubakat, 50 g parfüüme, 250 ml odekolonne.
 
Viisainfo. Eesti Vabariigi kodanikele – viisavaba, on õigus siseneda nii kehtiva passi kui ka isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel. Alla 18 a.lapsele, kes reisib ühe vanemaga või ilma vanemateta , on vajalik reisile kaasa võtta vanema(te) poolt notariaalselt kinnitatud reisiluba (inglise keeles).
 
Riigi eripärad. Horvaadi keeles tähendab sõna horvaatia lipsu.Selles riigis hakkasid mehed esimesena lipsu kandma. Meie igapäevane töövahend pastapliiats on Horvaatia inseneri S. Penkalo leiutis – ta oli esimene mees maailmas, kes sai patendi pastapliiatsile. Horvaatiast on pärit dalmaatsia koerad. Splitis asuv katedraal on maailma vanim katoliku kirik – see on siin püsinud juba 1700 aastat ning jumalateenistusi on selles läbi viidud 1300 aastat. Horvaadid on esimese (1214. a) slaavi konstitutsiooni loojad. Riigi rannikualadel kasvab unikaalne punane korall. Horvaatia rannikuvetes elab kõige arvukamalt delfiine kogu Vahemere kohta.
 
Hotellide eripärad. Horvaatias tähistatakse hotellide kategooriaid tärnidega. Selles riigis on väga populaarseteks majutuspaikadeks kämpingud ja erakorterid. Kõikides hotellides ei ole sise- või välibasseine, samuti puudub mõnes toas kliimaseade. Horvaatias ei ole avara territooriumiga suuri lukshotellikomplekse. Vaid vähesed hotellid pakuvad teenust „kõik hinnas”. Enamikus siinsetes hotellides tähendab merevaatega tuba mitte vaadet merele, vaid toa asendit mere suhtes (vaadet merele võivad takistada hooned või taimed). Lõviosa madala kategooria hotelle on vanad, tagasihoidliku sisustuse ja vanamoodsa interjööriga, ent puhtad.
 
Rahva eripärad. Horvaadid on väga iseteadlik rahvas.Siinsetel inimestel on säilinud sellised väärtused nagu abivalmidus,enesevalitsus, soov ühiselt probleeme lahendada. Horvaatias on tänini elus rahvalikud ja ajaloolised traditsioonid, mis põimuvad tihedalt pereeluga. Sarnaselt venelastele armastavad ka horvaadid palju laulda ja tantsida. Horvaatia inimesed on lõbusad ja temperamentsed. Slaavlastele omaselt on horvaadid avatud, sõbralik ja suhtlemisaldis rahvas.
 
Huvitav teada.Suvel on Horvaatias väga palju pidustusi ja festivale.1950. aastast toimub Dubrovnikus rahvusvaheline kunstifestival „Dubrovniku suvemängud” – 10. juulist 24. augustini muutuvad linna kõik lossid, paleed, tornid ja pargid teatrilavaks, kus etendatakse terve Euroopa muusika- ja draamaklassikat. Festivali raames mängitakse Shakespeare’i, Molière’i ja Goethe näiteloomingut ning keskaja Kreeka tragöödiaid, samuti toimuvad rahvusvahelised raamatunäitused, luuleõhtud, serenaadikontserdid. Juunis ja juulis on Zagrebis rahvusvaheline uue teatri festival, juulis rahvusvaheline folkloorifestival, juunis ja juulis Zagrebi suvepidustused ning augustis algab rahvusvaheline nukuteatrifestival.
 
Horvaatiat võib pidada jahimeeste paradiisiks – siin on suurepärased tingimused hirvede, metskitsede, metssigade, rebaste, mägikitsede, muflonite ja metslindude küttimiseks.
 
Horvaatias on väga hea võimalus mitmesuguste veespordialadega tegelemiseks. Paljude kinnitusel ei ole purjetamiseks paremat paika kui Aadria meri. Siin laenutatakse purjelaudu, jahte ja kaatreid. Aadria mere rannik köidab ka paljusid sukeldujaid – siinne nähtavus on vees koguni 56 meetrit. Siinsetes vetes elab ligikaudu 400 liiki kalu ja muid mereelukaid, meres peitub rohkelt kauneid veealuseid kaljusid ja uppunud laevade vrakke.
 
Ehkki Horvaatia kõrgeimad tipud ei küündi 2000 meetrini, pakuvad siinsed mäestikud maailiselt kauneid vaatepilte, mistõttu on see maa alpinistide ja kaljuronijate meelispaik. Mägironijate seas on kõige populaarsemad Marijani poolsaare kaljud, Paklenica rahvuspark, Samobori mäed ning muud paigad.
 
Horvaatiat peetakse maailma nudismikeskuseks. Riigi kuurortides on arvukalt nudistidele mõeldud eritähistega supelrandu. Kui te ei soovi ebamugavasse olukorda sattuda, jälgige tähelepanelikult silte. 1961. aastal alustas Vrsaris tööd tohutut populaarsust kogunud Euroopa suurim Koversada nudistide kuurort. Igal aastal sõidab siia kokku tuhandeid puhkajaid tervest maailmast. 1972. aastal toimus siin maailma nudistide kongress. See paik on tänapäevani nudistide meelispaik.
 
SOOVITUSLIKUD VAATAMISVÄÄRSUSED. Horvaatias tuleks kindlasti külastada Plitvica järvede rahvusparki, Dubrovnikut, Istra poolsaart. Valdav osa inimestest, kes tulevad Horvaatiasse puhkama, kasutavad võimalust ühtlasi ka Veneetsiat külastada.
 

TÄHTSAD AADRESSID

Horvaatias puudub Eesti Vabariigi Saatkond.
Juhul kui satute reisil viibides hätta, pöörduge Novatoursi esindaja poole. Teid abistab ka Eesti Vabariigi Välisministeeriumi konsulaarosakond telefonil +3726377440 ja töövälisel ajal ööpäevaringselt telefonil +3726377000. Euroopa Liidu liikmesriigina võivad EV kodanikud abi saamiseks pöörduda mis tahes Euroopa Liidu liikmesriigi esinduse poole nendes riikides, kus Eesti esindus puudub.
 
SUURSAATKOND BUDAPESTIS
Suursaadik Hr. MIKO HALJAS
1062 Budapest VI
Lendvay u. 12 fszt.3
Ungari
tel. (361) 354 25 70
faks (361) 354 25 71
e-mail: [email protected]
 

Horvaatia

Opatija

Rijekast 44 km ja Zagrebist 200 km kaugusel asuvat Opatijat peetakse Aadria mere põhjaranniku kõige armastatumaks ja nooblimaks kuurodiks. Linn sai alguse XV sajandil siia rajatud benediktlaste kloostrist. Opatijat peetakse Horvaatia kuurortide „esimeseks leediks”. Selle paiga kuulsusrikas tee puhkekohana algas 1844. aastal, mil kunstnik Skarpa (Rijeka aristokraat) ehitas siia esimese villa Angelika. Alaliselt rohelusse uppuvas Opatijas on armastanud puhata kuningad ja ülikud.
 
Tänaseks on Opatija kuurortrand kasvanud 25 km pikkuseks. Siin on rohkelt hotelle, mis vastavad ka nõudlikuma puhkaja soovidele. Hotellides saab korraga puhata 8000 inimest. Opatijas on suurel hulgal baare, kohvikuid, tenniseväljakuid, basseine. Siin on ka jahisadam. Opatija paistab silma omanäolise arhitektuuristiili poolest – linnas on säilinud palju XVIII–XIX sajandi ehitisi. Selles kuurordis on populaarne veeta õhtu kokteilibaarides, mis on avatud koidikuni. Õhtuti on Opatijas eriline õhkkond – vanaaegsed kujud on justkui merest välja kerkinud, kaunilt valgustatud mererannad ja kaljud pakuvad võrratuid vaatepilte. Opatijat ei saa võrrelda Türgi või Hispaania elavate ja kirevate kuurortidega.
 
Tänu heale lähistroopilisele kliimale tunnistati Opatija juba XIX sajandil parimate ilmastikutingimustega kuurordiks Euroopas. Siinkandis on tunduvalt soojemad ilmad kui ümbruskonnas. Mandrist eraldavad linna mäed – siinne kõrgeim tipp küündib 1400 meetrini. Siin kujunenud erilise mikrokliima tõttu saab Opatijas puhata aasta läbi. Siin kasvavad lähistroopika taimed – magnooliad, bambused, palmid ja Opatija turismi sümboliks kujunenud jaapani teepõõsad.
 

Malinska 

Malinska on üks kuulsamaid kuldseks saareks nimetatava Krki kuurorte. Malinska on alguse saanud siia XV sajandil püstitatud veskist. Kuurort asub Krki saare looderannikul. Mägine maastik kaitseb linna idatuulte eest. Malinskas lokkab Vahemere taimestik – siin leidub taimi, mis kasvavad üksnes sellel saarel. Malinska mererannas võlub külastajaid metsiku looduse ilu – puhkajad saavad jalutada kaljude vahel looklevatel teeradadel, kust avanevad hunnitud merevaated. Malinska linnas ootavad teid tänapäevased meelelahutusvõimalused.
 
Krki saar, millel Malinska kuurort asub, on omapärane veel sellegi poolest, et ühelt poolt võib seda saareks nimetada, teiselt poolt aga mitte – Krk on saar, kuna seda ümbritseb kõikidest külgedest vesi, ent ei ole siiski, kuna see maalapp on mandriga nii lähedalt seotud, et elu siin ja mandril on justkui üks. Mandrilt saab Krki saarele mere kohal kõrguva moodsa silla kaudu. Saarel asub lennujaam, kuhu saabuvad turistid tervest maailmast.
 
Krki saarel on Horvaatiale väga eriline tähendus – sel saarel sündis horvaadi kiri. Krkilt on leitud vanaaegse kirja näidised. Siin neid praegu ka hoitakse.

Rabac

Kalurikülast väljakasvanud Rabac on üks ilusamaid kuurorte Istra poolsaarel. Tänapäeval võib see Euroopas tuntud kuurort oma uhketes hotellides korraga vastu võtta 10 000 turisti. Rabac meelitab puhkajaid sooja merevee, kaunite randade ning rahvusroogade valmistamise poolest kuulsate restoranidega. Rabac on täiuslik paik perega puhkamiseks. Siinsed tänavad laskuvad järskudelt mäenõlvadelt alla mere äärde ning kaldapealsetel rohetavad männid ja oleandrid.
 
Kuurordis leiavad endale tegevust ka spordisõbrad – linnas on 20 tenniseväljakut, mererandades ootab teid aga hulk sukeldumis- ja kalapüügivarustusega laevu, mis pakuvad teile unustamatuid elamusi Aadria mere lainetel ja sügavustes. Püha Marina lahes Rabaci keskel valendab jahisadam. Siit saavad alguse paljud ümbruskonda ja kaugemaid saari tutvustavad ekskursioonid.
Rabaci lähedal asub kaunis keskaegne Labini linn, mis pakub külastajatele meeldivaid elamusi.
 
Moščenička Draga 
Moščenička Draga on väike rahulik männisaludest ümbritsetud kaluriküla, mis asub Horvaatia kõrgeima mäe Učka jalamil. Moščenička Draga kaunis, lainete poolt siledaks uhutud kividega rand meelitab siia puhkama rohkelt inimesi. Gurmaane ahvatlevad suurepärased mereandide restoranid, kohvimajad ja jäätisekohvikud. Spordisõpradele on Moščenička Dragal pakkuda tennise- ja jalgpalliväljakuid, veespordi ja mägironimise võimalusi.

Rovinj 

Rovinj on üksvõrratumaid Vahemereäärseid linnu. Linna on esmakordselt mainitud VII sajandil. Rovinji võib julgelt Horvaatia kõige romantilisemaks kuurordiks tituleerida. Teaduslik-fantastilise kirjanduse esiisa Jules Verne otsis omal ajal huvitavaid tegevuspaiku oma romaanide tegelastele ning valis välja just selle linna. Kirjanikku lummasid siinsed kitsad tänavad ja merest kõrgele mäenõlvale kerkiv linn. Rovinji sümboliks on linna kõrgeim punkt – XVIII sajandil püstitatud püha Eufemia kirik, mis paistab kõikidest hoonetest kõrgelt üle.
 
Rovinji linn on mere poole justkui majade seina keeranud. Linna tihedalt asustatud mägi meenutab esmapilgul muinasjutulist kuningriiki, mis võlub kohe esimesest pilgust.
 
Rovinjis on nii Vana-Rooma igavikulisust, Veneetsia originaalsust kui ka Vahemere võlu. Rovinj asus kunagi saarel – mandrist eraldas seda kitsas kanal. XVII sajandil linn kasvas ning hõlmas saarest suurema ala. Kuna linna kaheks osaks jagav kanal hakkas segama, valati see 1763. aastal mulda täis.
 
Rovinj on väga populaarne kuurort, milles võib näha palju iidseid sakraalseid hooneid ning renessansi- ja barokistiilis paleesid. Moodsale Rovinji kuurortile lisavad võlu linna lähedal asuvad 22 saart. Pehme kliima, nooblite hotellide ja mitmesuguste kultuuriürituste tõttu armastavad Rovinjit turistid kogu maailmast.
 
Rovinji meremuuseum on enam kui 100 aasta vanune. Siit saab suurepärase ülevaate merefaunast, näha saab skorpionkalu ja suurel hulgal muid värvikirevaid kalu.

Crikvenica

Horvaatia mandriosas asuv linn Crikvenica on maheda kliima tõttu paljude puhkajate meeliskuurort. Linnale lisavad erilist võlu hotellide arhitektuur ja kaunid villad. 8 km pikkusel mererannal on terve rida kohvikuid, baare, restorane, poode ja ööklubisid. Crikvenica on tore paik spordisõpradele (siin on jahid, kaatrid, paadid, vesijalgrattad, tenniseväljakud, hobusetallid). Linna külalistel ei anta mahti igavust tunda – Crikvenicas korraldatakse alatasa mitmesuguseid pidustusi, konkursse, kontserte ja spordivõistlusi. Erinevalt teistest meie pakutavatest kuurortidest on Crikvenicas kena liivarand, kuhu saab aga üksnes tasu eest.
 
KUURORT
Krk
 
Krk on samanimelise saare pealinn. Ilus, värvikirev ja elav linn on ühtlasi ka saare kultuurikeskus. Viimase rahvaloenduse andmeil on Krk´is 6000 elanikku. Tänu oma baaride ja restoranide rohkusele koondub Krki ka saare ööelu. Krki lähistel on palju kauneid väikesaari, mida on võimalik ekskursioonide käigus külastada, ühel neist – Rab´i saarel asub endine vangla. 7 – 9 augustini peetakse Krkis traditsioonilist rahvapidu, mille käigus saab kogu linnast üks suur turg. See on vaatepilt, mis tasub nägemist ja kogemist. Majutusasutused asuvad linna idaosas, kuhu jääb ka peamine supelrandade piirkond. Samuti on hotellide piirkonnas palju kauneid looduslikke männisaludest ümbritsetud abajaid.
 
Malinska
Malinska on üks kuulsamaid kuldseks saareks nimetatava Krki kuurorte. Malinska on alguse saanud siia XV sajandil püstitatud veskist. Kuurort asub Krki saare looderannikul. Mägine maastik kaitseb linna idatuulte eest. Malinskas lokkab Vahemere taimestik – siin leidub taimi, mis kasvavad üksnes sellel saarel. Malinska mererannas võlub külastajaid metsiku looduse ilu – puhkajad saavad jalutada kaljude vahel looklevatel teeradadel, kust avanevad hunnitud merevaated. Malinska linnas ootavad teid tänapäevased meelelahutusvõimalused.
 
Krki saar, millel Malinska kuurort asub, on omapärane veel sellegi poolest, et ühelt poolt võib seda saareks nimetada, teiselt poolt aga mitte – Krk on saar, kuna seda ümbritseb kõikidest külgedest vesi, ent ei ole siiski, kuna see maalapp on mandriga nii lähedalt seotud, et elu siin ja mandril on justkui üks. Mandrilt saab Krki saarele mere kohal kõrguva moodsa silla kaudu. Saarel asub lennujaam, kuhu saabuvad turistid tervest maailmast.
 
Krki saarel on Horvaatiale väga eriline tähendus – sel saarel sündis horvaadi kiri. Krkilt on leitud vanaaegse kirja näidised. Siin neid praegu ka hoitakse.
 
Moščenička Draga
Moščenička Draga on väike rahulik männisaludest ümbritsetud kaluriküla, mis asub Horvaatia kõrgeima mäe Učka jalamil. Moščenička Draga kaunis, lainete poolt siledaks uhutud kividega rand meelitab siia puhkama rohkelt inimesi. Gurmaane ahvatlevad suurepärased mereandide restoranid, kohvimajad ja jäätisekohvikud. Spordisõpradele on Moščenička Dragal pakkuda tennise- ja jalgpalliväljakuid, veespordi ja mägironimise võimalusi.
 
Njivice
See on vaikne, tammesaludega ümbritsetud linn Krki saarel. Algselt oli Njivice väike kaluriküla, millest nüüdseks on saanud populaarne kuurort. Esimene hotell rajati siia 1930´ndal aastal. Väikesed supelrannad kaljusel kaldal on suurepärased kohad suplemiseks ja päevitamiseks. Njivice on suurepärane koht perepuhkuseks, sest siin leiab endale tegevust igaüks: nii see, kes soovib üksindusse tõmbuda, kui ka aktiivse puhkuse nautija. Linnakesest saab alguse Antun Costa jalakäijate promenaad, mis kulgeb piki mereranda kuni Kijacini.
 
 Opatija
Rijekast 44 km ja Zagrebist 200 km kaugusel asuvat Opatijat peetakse Aadria mere põhjaranniku kõige armastatumaks ja nooblimaks kuurodiks. Linn sai alguse XV sajandil siia rajatud benediktlaste kloostrist. Opatijat peetakse Horvaatia kuurortide „esimeseks leediks”. Selle paiga kuulsusrikas tee puhkekohana algas 1844. aastal, mil kunstnik Skarpa (Rijeka aristokraat) ehitas siia esimese villa Angelika. Alaliselt rohelusse uppuvas Opatijas on armastanud puhata kuningad ja ülikud.
 
Tänaseks on Opatija kuurortrand kasvanud 25 km pikkuseks. Siin on rohkelt hotelle, mis vastavad ka nõudlikuma puhkaja soovidele. Hotellides saab korraga puhata 8000 inimest. Opatijas on suurel hulgal baare, kohvikuid, tenniseväljakuid, basseine. Siin on ka jahisadam. Opatija paistab silma omanäolise arhitektuuristiili poolest – linnas on säilinud palju XVIII–XIX sajandi ehitisi. Selles kuurordis on populaarne veeta õhtu kokteilibaarides, mis on avatud koidikuni. Õhtuti on Opatijas eriline õhkkond – vanaaegsed kujud on justkui merest välja kerkinud, kaunilt valgustatud mererannad ja kaljud pakuvad võrratuid vaatepilte. Opatijat ei saa võrrelda Türgi või Hispaania elavate ja kirevate kuurortidega.
 
Tänu heale lähistroopilisele kliimale tunnistati Opatija juba XIX sajandil parimate ilmastikutingimustega kuurordiks Euroopas. Siinkandis on tunduvalt soojemad ilmad kui ümbruskonnas. Mandrist eraldavad linna mäed – siinne kõrgeim tipp küündib 1400 meetrini. Siin kujunenud erilise mikrokliima tõttu saab Opatijas puhata aasta läbi. Siin kasvavad lähistroopika taimed – magnooliad, bambused, palmid ja Opatija turismi sümboliks kujunenud jaapani teepõõsad.

Horvaatia ekskursioonid

Plitvice järved
Ühepäevane ekskursioon Plitvice järvede rahvusparki (sissepääsupilet sisaldub ekskursiooni hinnas). Kõrgete, metsaga kaetud mägede vahel peidavad end 16 suurt ja väikest kristallpuhta veega järve. Omavahel on nad ühendatud allikate, langevate kaskaadide ja koskedega. Siin võib kohata haruldasi loomi ja näha unikaalseid taimi.

 

Veneetsia
Ühepäevane ekskursioon ühte maailma kauneimasse linna. Linn on ehitatud saartele, mis omavahel on ühendatud sildadega. Veneetsiasse sõidetakse bussiga, sõidu ajal tutvustatakse täpsemalt ekskursiooniprogrammi. Püha Markuse väljak, basiilika, Doodžide palee, Rialto sild. Jääb vaba aega omal käel külastada muuseume ja maaligaleriisid, sõita gondliga mööda Suurt kanalit. Õhtul tagasisõit hotellidesse.
 
Krk’i saar
Poolepäevane ekskursioon Horvaatia kõige suuremale saarele Krk’i vanalinna, linnamüüride varemete ja katedraali külastamisega.
Kosljuni väikesaarel saab külastada frantsiskaanide kloostrit ja muuseumi (sissepääsupilet sisaldub ekskursiooni hinnas) ning rikkalike traditsioonidega asulas saab mõnu tunda kohalike veinimeistrite veinide degusteerimisest.
 
Postojna koopad
Unustamatututvus imeilusa stalaktiitide ja stalagmiitide maailmaga. Külastatakse Euroopa ilusamaid – Postoijna karstikoopaid. Maa-alusest teekonnast läbitakse suurem osa rongiga. Reisi jooksul saab imetleda sajandite jooksul kujunenud suursuguseid stalaktiidi ja stalagmiidiskulptuure Gooti, Kristall – ja Kontsertsaalis, kaasaarvatud suurimat stalagmiiti, mida kututakse Briljandiks. Siin on võimalik näha ainulaadset loomakest, koopalibedik e inimkala Proteus Anguinust.
 
Dubrovnik
Horvaatia kultuurikeskus ja Aadria mere pärl, selle ranniku üks kaunemaid linnu. Unikaalse arhitektuuriga Dubrovniki vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kitsukesed tänavad kõrvuti laiade marmortänavatega Placal, mis on ääristatud kohvikute, kaubanduse, kirikute ja paleedega. Suurepäraste skulptuuride ja arhitektuuriliste detailidega hooned ning monumendid. Rikas ajalugu ja maaliline loodus, pargid ja haljasalad. Jalutuskäigu jooksul saate tutvuda selle imekauni linna vaatamisväärsustega.
 
Rafting (parvetamine)
Seiklustejanulistele ja aktiivse puhkuse harrastajatele – ühepäevane retk täispuhutavate parvedega. Sõidetakse Dobra või Kupa jõel. Kogenud instruktor tutvustab parve juhtimise tehnikat ja annab ohutuse tagamiseks vajaliku varustuse. Lõunasöök mägedes.
 
Brijuni saar
Sõit Suurele Brijunile – ühele Horvaatia saartest mis on tuntud oma unikaalse rahvuspargi poolest. Eksootilised taimed ja loomad, Illyriani varemed. Meeliülendav jalutuskäik paradiisiaias.
 
Istria: Pula- Rovinj
Ühepäevane bussiekskursioon Istria poolsaarele. Antiikses Pula linnas on tänaseni säilinud Rooma amfiteater, Kuldvärav ja katedraal. Rovin on maaliline kaluriasula oma kitsukeste tänavate, itaalia stiilis majade ja kunagi linna ümbritsenud müüride varemetega. Linnamüüre kindlustati hiljem valvetornidega. Kunagisest seitsmest linnaväravast on alles jäänud ainult kolm. Pulas asub linna kaitsja, Püha Georgi nime kandev barokkstiilis katedraal. Lõuna traditsioonilises tavernas.
 
 
Ekskursioon võidakse ära jätta:
  • juhul kui soovitud ekskursioonile ei kogune minimaalset inimeste arvu;
  • seoses ilmastikutingimuste- või transpordigraafiku muutumistega.


* NEW