Itaalia


Itaalia

Pealinn: Rooma, u. 2,7 milj. elanikku

Rahvaarv: üle 61 miljoni elaniku

Pindala: 301 340 km2

Riigikord: Parlamentaarne vabariik alates 2.06.1946

Administratiivne jaotus: 20 regiooni, milledest 5 omavad autonoomset staatust

Usk: katoliku

Keel: itaalia; turismipiirkondades räägitakse ka inglise ja muid keeli

Ajavahe: Itaalias on kell tund aega eesti ajast taga

Riigipühad ja tähtpäevad

1.jaanuar – uusaasta
6.jaanuar – kirikukalendri järgi Kolmekuningapäev. Itaalias on selle päevaga seotud omapärane traditsioon. Kohliku legendi kohaselt olevat kolm kuningat jeesuslapsele kingitusi viima minnes kohanud naist, kes keeldus neile vett ja toitu andmast. Veidi aja möödudes olla naine mõistnud, kes need võõrad tegelikult olid, aga oli juba liiga hilja. Sellest ajast alates maskeerib see naine ennast heaks nõiaks nimega La Befana, lendab luua seljas ringi ja otsib jeesuslast. Headele lastele jätab ta sel päeval komme ja kingitusi, halbadele lastele aga jätab soki sisse hoopis puusüsi.
25.aprill – Iseseisvuspäev , tähistatakse Itaalia vabastamist liitlasvägede poolt II Maailmasõjas. Samal päeval on ka veneetslaste kaitsepühaku San Marco mälestuspäev. Selle pühaku nime kannab ka Veneetsia peaväljak.
1.mai – töörahva püha
2. juuni – Itaalia Vabariigi aastapäev, meenutatakse 1946.a. referendumit, mil rahvas pidi otsustama monarhia või vabariigi kasuks. Itaallased otsustasid vabariigi kasuks.
15. august – Neitsi Maarja taevassemineku püha, mida tähistatakse kristlikes kirikutes üle kogu maailma
1.november - katoliku ka kõikide pühakute päev ja sellele järgneb hingedepäev, mil meenutatakse kõiki meie hulgast lahkunuid
8. detsember – katoliiklik püha – Neitsi Maarja Patuta Eostamise päev
24-26. detsember – jõulud

Itaalia köök

Itaalia köögi austajaid leidub üle kogu maailma – rikkalik valik pasta-, kala-, liharoogi, hõrgud küpsetised, salatid ja imemaitsev jäätis ei jäta kedagi külmaks .
Kaasaegne itaalia köök on välja kujunenud sajandite jooksul, ja täiustunud ning arenenud Uue Maailma avastamisest alates – alles siis võeti kasutusele tänapäeval nii asendamatud kartul, tomat ja mais . Ent nii nagu ei ole olemas ühtset itaalia kliimat, nii on ka maitse-eelistused ja kokakunst regiooniti erinev, kaasa on siin mänginud nii geograafiline asukoht, sotsiaalsed olud kui ka poliitika. Pea igal endast lugupidaval perenaisel on mingi oma “salaretsept”, mida edasi antud juba põlvest põlve.
Siiski saab rääkida itaalia köögi põhikomponentidest , milledeks on juust, leib, oliiviõli, pasta, värsked köögiviljad ja vein.

Mõned tuntumad road:
Bruschetta – eelroog – grillitud leivaviil, millele hõõrutakse küüslauku, oliiviõli, soola, pipart ja katteks lisatakse purustatud tomateid, köögivilju, juustu , liha või sinki-vorsti.

Prosciutto – maailmakuulus sink, mida lõigutakse õhukeste viiludena seakintsust, mida eelnevalt töödeldakse ja kuivatatakse ligi kaks kuud
Sopressata – sealihast valmistatud vorst - salaami, mida hoitakse kuni 12 kuud pressi all, et see muutuks õhukeseks. Lõppfaasis immutatakse salaamit ka oliiviõlis

Minestrone – itaalia köögi üks “alustalasid”, tuntud ka nn suure supina – leemele lisatakse ube, sibulaid, sellerit, porgandit , tomatit, liha – tulemuseks rammus ja toitev roog

Pasta – nii nagu rahvusvaheliselt Itaalia sümboliks saanud pitsat nimetati kunagi “vaese mehe pirukaks”, on ka pasta olnud lihtne ja toitev talupojatoit, millest on saanud tänapäeval nii mõnegi kõrgetasemelise restorani tõmbenumber. Algselt olid pasta põhikomponentideks sibul, küüslauk, oliiviõli, tomat ja erinevad maitseained ( nt basiilik). Tänapäeval on teada ligi 650 erinevat pastaretsepti !
Risotto – see roog on pärit Põhja-Itaaliast, põhikoostisosaks riis, mida valmistatakse õlis ja võis, lisades kas mereande, liha või/ja erinevaid köögivilju, puljongit ja seejärel lastakse roal haududa
Lasagne – vormiroog, mille valmistamiseks laotakse (soovitavalt eraldi pastanõusse) pastaribad vaheldumisi hakkliha, juustu, tomatipastaga, populaarne on ka nn “roheline lasagne”, mida valmistatakse spinatiga.
Polenta – põhikomponendiks on maisijahu, millele küpsetamise käigus lisatakse pisut kõike – seeni, juustu, juurvilju, liha , kala ning kreemja koostise saamiseks ka võid. Valmis polentast vormitakse üsna tihti väikesed pätsikesed ja neid kas praetakse õlis või grillitakse.
DESSERTIDEST populaarseimad on imemaitsev tiramisu, mida valmistatakse kihiti laotud küpsistepõhjast, mascarpone juustust, kangest espresso kohvist, lisatakse ka likööri, mune, kakaod.

Panna cotta – vahukoorest, piimast, suhkrust ja želatiinist valmistaud keedukreem, mida nauditakse koos metsmarjade, šokolaadi, karamelliga.
Zabaglione – dessertveinist, munarebust ja suhkrust valmistatud kaste, millele lisatakse riivitud šokolaadi.
Biscotti – need on muredad kuivad küpsised, tavaliselt mandlilisandiga
Gelato – kohalik lehmapiimast valmistatud jäätis, mida saab nautida erinevate lisanditega ja mis on kuulus kaugel väljaspoole Itaalia piire.

Itaalias välja sööma minnes oleks hea teada , mida ja mis järjekorras kusagil pakutakse. Peamiselt jagunevad söögi-joogikohad järgmiselt
Trattoria (vrdl tavern ) – koduse atmosfääriga pererestoran, reeglina soodsad hinnad ja maitsev toit
Ristorante – tavaline restoran
Spaghetteria/pizzeria – pastaroogasid pakkuvad söögikohad
Rosticceria – “take away” ehk toidu kaasa tellimise võimalus
Paninoteca – saadaval võileivad
Birreria – õllebaar
Nn iseteenindussöökla – tavola calde
Osteria – igas piirkonnas n-ö kodusöögikoht kohaliku köögiga kohvik-baar –pakutakse nii alkohoolseid kui karastusjooke, mahlu ja ka maitsvaid suupisteid.

Tüüpiline itaallase õhtusöök koosneb:
Antipasto – see on eelroog
Primo – esimene, meie mõistes pigem põhiroog, mis on reeglina üsna toitev ( nt risotto)
Secondo – itaallaste mõistes põhiroog - kala või liha
Contorno – kõrvalroog e lisandid, tavaliselt salat või hautatud juurviljad, tellitakse eraldi
Dessert - serveeritakse kahes osas, kõigepealt fromaggio e frutti ( juust ja puuviljad ) ja seejärel dolce (küpsised, koogid vms ) ja kõige lõpuks tuuakse lauda kohv koos kangema napsuga.



* NEW