Santorini


Santorini

SANTORINI KIRJELDUS

Asukoht:
Egeuse meri, Küklaadide saarestiku lõunaosa Iose ja Anafi saare vahel.
Asub Ateenast 127 meremiili ja Kreeta saarest 70 meremiili kaugusel

Suurus: 96 ruutkilomeetrit

Pikkus:
18 km Exomitise ja Mavropetra neeme vahel

Laius:
varieerub 2 - 6 km vahel

Rannajoone pikkus: 69 km

Elanike arv:
suvel 11 000, talvel 6000

Pealinn: Fira ehk Hora (kreeka keeles küla)

Saarel on 13 küla:
Kamari, Perissa, Oia (hääldus Ia), Pyrgos, Emporio,
Ag.Georgios, Akrotiri, Monolithos, Messaria, Megalochori

Kliima: on vahemereline.
Aprillist septembrini püsib soe ja päikseline ilm. Sademeid esineb suvisel perioodil väga väikestes kogustes. Keskmine temperatuur on juunis 25 kraadi, juulis ja augustis 27 kraadi.

Santotini ajalugu pole pelgalt inimeste tegemisi kirjeldav ajalugu. Et seda kõike paremini mõista, peame pöörduma aegadesse, kui Küklaadide saarestikust puudus Santorini saar.

Santorini ajalugu on olnud vapustusterohke. 30 miljonit aastat tagasi tõusis merest lahmakas maad, mida nimetati Äigeida ja mis ulatus praegusest Joonia merest Väike-Aasiani ja lõunas praeguse Kreeta saareni. Tormiliste geoloogiliste protsesside tulemusena murdus Aigeida tükikesteks, osa maad vajus merepõhja ja nii tekkis praegusesse Egeuse merre 26 miljonit aastat tagasi Santorini saar.

Legendid teavad jutustada, et Santorini oli väike kamakas maad kingituseks argonautidele merejumala Triitoni enda poolt.
Algul nimetati saart Strongyle – ümmargune, sest sellise kujuga ta tõesti ka oli. Esimesed asunikud - foiniiklased ja doorlased - asusid saarele umbes 4000 aastat tagasi ja andsid saarele nime Kallisti ehk Ilus.
Hiljem arenes saarel välja kuulus minose kultuur, pealinnaga Kreetal ja seda kuni kohutava ja hävitava vulkaanipurskeni 1550. aastal e.m.a. Kaks kolmandikku saarest vajus vulkaanipurske tagajärjel meresügavikku. Laava, mille kiht kohati ulatus 40 meetrini, põletas saare maatasa. Lisaks sellele tekkis umbes 200 m kõrgune tõusulaine, mis Egeuse mere rannikuni veeredes purustas teel kõik elava.

Santorini tahaks endale ka kadunud Atlantise au. Nimelt vaidlevad veel tänapäevalgi teadlased selle üle, kas kadunud Atlantis ehk Õnnelik Saar, mida mainisid vanad egiptlased ja mille olemasolu fakti toetasid oma kirjutistega vanad kreeka filosoofid Solon ja Platon, asus just Santorini lähistel.

Peale katastroofi oli saar kaks sajandit elaniketa. Uute asunikena saabusid siia jällegi doorlased ja foiniiklased. Hiljem jõudsid kohale ka lõunakreeklased Trooja linnast, kelle juhi järgi sai endale nime vastasutatud pealinn Thira ning kelle järgi hakati 8. saj e.m.a. nimetama kogu saart. Mõned sajandid hiljem on Kreeka ajaloolane Herodotos maininud, et saarel oli tollal 7 linna ja vastavalt Delfi oraakli soovitusele mindi ekspeditsioonile Aafrikasse Küreneesse ning asutati seal mitmeid kolooniaid.
Hiljem võtsid Santorini elanikud osa Pärsia sõdadest ja jagasid maid nii ateenlaste kui spartalastega. Saar allutati lõpuks 395. a pärast roomlaste sissetungi Konstantinoopolile.

Ristiusk jõudis Santorinile 3. sajandil ja esimeseks piiskopiks sai piiskop Diskouros.

Esimest korda mainiti saart Santorini nime all Araabia geograafi al Idrisi poolt 1153. aastal. Meremehed, lähenedes saarele, nägid kõigepealt pühaku Santa Irini kirikut ja nii leviski hiljem nimetus SANTORINI kogu saarele.

13. sajandi alguses vallutasid saare veneetslased ja kehtestasid siin oma ülemvõimu.
Veel 15. sajandil raputasid tugevad maavärinad saart, lisaks korraldasid siia rünnakuid piraadid ja nii kahaneski elanike arv kõigest 300-ni. Moslemist piraat Barbarossa võitluste tulemusena allutati saar Türgi võimu alla. Vabadus saabus alles 1821. aastal nagu peaaegu kogu ülejäänud Kreekas.

AJALOOLISED VAATAMISVÄÄRSUSED

AKROTIRI on üks kõige vanemaid eelajaloolisi asulaid kogu Egeuse mere basseinis. Esimesed asukad saabusid siia juba vähemalt 6000 aastat tagasi.
Umbes 20.–17. saj e.m.a. oli paigast välja arenenud Egeuse mere üks tähtsamaid keskusi ja sadamaid.
Asundust ilmestasid drenaaþisüsteemid, mitmekorruselised keerukate konstruktsioonidega ehitised, mille seinu katsid müstilised seinamaalid, hoonetes aga kaunis mööbel ja rohkearvulised nõud - kõik see näitas koha jõukust ja arengutaset.
Väljakaevamistel leitu viitab laialdastele välissidemetele. Akrotiri on olnud heades kaubanduslikes suhetes Kreeka mandrialadega, Kreeta, Küprose, Süüria, Egiptuse ja Dodekaanidega.
Linn jäeti maha pisut enne suurt vulkaanipurset. Pidevad maavärinad olid inimesi nii palju hirmutanud, et koliti ümber uutele asumaadele. Pärast suurt kollapsit kattis paks laavakiht kogu linna ja nii on see säilinud tänapäevani ning väljakaevamiste käigus taas päevavalgele toodud. Akrotiri on Kreeka Pompeji.

Avatud kella 8.30–15.
Sissepääs tasuline.

ANTIIKNE THIRA.

Santorinil on teiste Egeuse mere saartega võrreldes ülirikkalik arheoloogiline pagas eelajalooliste vaatamisväärsustega tutvumiseks. Paar sajandit pärast hävitavat vulkaanipurset seisis saar tühjana. Siis aga jõudsid kohale uued asunikud ja sättisid ennast elama saare idapoolsele järsule ja raskesti vallutatavale mäenõlvale. Linn, millele anti pealiku järgi nimeks Thira, kasvas jõudsalt ja oli hellenistlikul perioodil pealinna staatuses.
Väljakaevamiste käigus on vana jõukas linn päevavalgele toodud. Üles mäele ronides tuleb aga meeles pidada, et tänaseks on ennemuistsest hiilgusest ja uhkusest vähe järele jäänud, kuid mäetipust avanev vaade on tõesti enneolematult võimas.
Linna omaaegsest jõukusest saab pildi vanadel tänavatel jalutades ja erinevate hoonete säilinud varemetesse sisse põigates.

Sissepääsuraha ei küsita.

Üles mäele saab kolmel erineval viisil:
- mikrobussiga (pilet ühel suunal 3 EUR ja edasi-tagasi 4,5 EUR),
- eesli seljas (tasu ühel suunal 5 EUR) ja
- jalgsi marssides.
Arheoloogiline ala on avatud kella 9–15.
Arvestama peaks asjaoluga, et kindlasti tuleb täpselt sulgemise ajaks tagasi olla, sest territooriumile lastakse lahti kaks valvedobermanni.

Et teada saada, millisele järjele linn aga tegelikult jõudnud oli, tuleks sisse astuda Thira muuseumisse, kus on eksponeeritud väljakaevamistel päevavalgele toodud rikkused. Hämmastavad on leiud monumentaalskulptuuri valdkonnast, lummavad seinamaalingud, rikkalik kollektsioon savinõudest, peenelt töödeldud vaasimaalingud ja elegantsed ehted. Kõik see on tuntuks saanud ka ülemaailmselt.

NB! Muuseum asub 10 km kaugusel praeguses Thira linnas! Sissepääs tasuline.
Legendid ülirikkast ja õitsvast atlantide riigist on inimeste meeli köitnud sajandeid. Teatakse rääkida, et Atlantide elanike rikkused olid nii suured, et ületasid kõiki kuningaid, kes enne seda riiki valitsenud. Oma targa usinusega täitsid nad maa kõigega, mis eluks vajalik. Võimsus kindlustas neile võõraste maade kõik tooted. Saar varustas neid puidu ja mineraalidega, ennekõike aga mägivasega, mis oli kulla järel kõigist metallidest hinnalisim. Saar toitis arvukaid loomakarju ja isegi suurt hulka elevante. Atlantisel koguti igal aastal kaks saaki puu- ja teravilju.
Ühesõnaga, Atlantides oli leida kõike, mis rahuldaks keha ja hinge ning kutsuks esile aukartust jumalate vastu.Nende looduslike rikkuste abil ehitasid atlantalased templeid, sildu, sadamaid ja kuningapalee. Iga järgneva valitsusaja jooksul suurendasid nad seda ehitist olulisel määral ja ehitasid läbi maaribade kanali, milles said sõita suurimad alused. Linna erinevates osades asusid kuumaveeallikad ja kümbluspaigad ning külma vee purskkaevud, millest voolas ohtrasti vett. Eraldi basseinid olid kuninglikule perekonnale ja isegi koduloomadele.

Kumbki linna kahest tsoonist oli täidetud templite, pühamute ja võimlatega. Saare keskme lähedal asus suur ringikujuline hipodroom, mille ümber olid õukonnaametnike ja valvurite eluasemed. Kogu linn oli ümbrisetud müüriga.
Dokid olid täis trireeme, mis olid hästi varustatud kõige meresõiduks vajalikuga..
Atlantis oli jaotatud kantoniteks. Iga kanton pidas üleval oma sõjaväge ja määras endale ise juhi. Kokku peeti ülal umbes 60 000 ratsa- ja 20 000 mereväelast. Lisaks pidi iga kantoni juht saatma kuninglikesse vägedesse 10 sõjavankrit koos kaarikujuhtide ja ratsameestega, 10 raskerelvastuses jalaväelast, 2 vibukütti ja linguheitjat ning 4 meremeest. Üksteise vastu oli Atlantises keelatud kätt tõsta.

Kõik kohalikud valitsejad allusid kuningale. Atlantises kehtis Poseidoni templis mäevasest valmistatud sambale raiutud seaduste kogu. Iga kuue aasta järel koguneti nõupidamisele ja kohtumõistmiseks. Enne õigusemõistmist ohverdati altaril 10 sõnni ja nende vere hinnaga tõotati pidada kohut õiglaselt. Seejärel riietuti sügavsinistesse rüüdesse ja asuti aru pidama. Kõik vastu võetud otsused graveeriti kuldplaatidele ja riputati templisse koos rüüdega järeltulevate põlvede tarvis.
Palju sajandeid ei lasknud nad meelest oma ülevat päritolu, järgides kõiki seadusi ja olles oma esivanemate jumalate hardad kummardajad. Nende südametes valitses ausameelsus. Mõõdukus ja arukus juhtisid nende käitumist ja läbikäimist võõramaa rahvastega. Nii kaua, kui nad sellisel kombel käitusid, läks neil kõik hästi. Kuid aja jooksul laostas maisemaks muutumine nende jumaliku käitumise ja nad hakkasid end ülal pidama nagu ülejäänud inimlapsed. Nad lasid ennast võimul ahvatleda ja püüdsid valitseda vägivalla abil.

Peajumal Zeus nägi, kuidas kord nii õilis rahvas paheliseks muutub. Ta otsustas neid karistada ja nende võimuiha kurva kogemusega taltsutada. Zeus lasi Atlantise riigil merepõhja vajuda

Ka täna vaieldakse Atlantise asukoha üle. Aga teadjamad teavad kinnitada, et just siin, Egeuse mere põhjas, Santorini saare lähistel, ta asubki.

SANTORINI RANNAD
Santorini rannad on ühed ilusamad kogu Kreekas. Santorinil saab nautida musta, punast ja valget rannaliiva. Tuntuimad on Kamari, Perissa, Monolithos ja Punane rand. Enamasti neist on must vulkaanilist päritolu liiv. Rannad on tulvil taverne, baare, väikeseid kioskeid, veespordi atraktsioone pakkuvaid ettevõtteid jne. Rannas on võimalik laenutada rannatoole ja päikesevarje.

KAMARI MUST RAND
asub 10 km kaugusel Firast ja on üks külastatavamaid randu. Rand on ligi 4 km pikk, kaetud musta liiva või väikeste mustade vulkaaniliste kivikestega ning seda palistab tavernaderohke rannapromenaad. Kamaris on võimalik tegeleda erinevate veespordialadega. Kamari rannast väljub paat lähedalasuvasse Perissa randa (ühe suuna hind 3 EUR), kust on võimalik edasi jalutada Salty Beach Clubi. Salty Beach Clubi sissepääs on tasuta. Seal on 3 basseini, massaaþikabinet, a la carte ja buffet-restoran, baarid, poed, vabaõhuteater. Õhtuti korraldatakse seal elava muusika kontserte, teatrietendusi, perfomanseid, spordiüritusi, diskosid ja temaatilisi õhtuid. Samuti on võimalus veetaksoga ette võtta päevane reis Anafi ja Folegandrose saarele (u. 40 EUR).
Kamarist viib serpentiintee üles vanasse Santorini pealinna Thirasse. Ülessaamiseks võib kasutada ka mikrobussiteenust (8 EUR edasi-tagasi, 6 EUR üks suund) või eeslitransporti (15 EUR edasi – tagasi)

PERISSA RAND
asub 15 km kaugusel Firast. Lõpmatuseni paistev must rannariba kulgeb merest kerkiva hiigelsuure Mesa Vouno kaljuni, mis lisab kõigele erilist sarmi oma öise valgustusega. Perissast viib jalgtee üles antiiksesse Thirasse. Perissas asub ka üks sukeldumiskeskustest ja mitmed veeatraktsioone pakkuvad firmad. Perissa rannas asub Salty Beach Club, kus korraldatakse kõikvõimalikke meeleolukaid üritusi läbi terve suve. Perissa rand on palistatud erinevate pubide, kohvikute ja tavernidega. Pea igal õhtul kostab mõnest neist elav muusika. Esinema on kutsutud ansamblid või trubaduurid üle terve Euroopa. Disko käib varaste hommikutundideni välja.

MONOLITHOSE RAND
asub lennujaama lähedal ja on üks vähemrahvastatumaid. Ka siin leidub piisaval hulgal taverne ja väikesi poode.

PUNANE RAND
on üks unikaalseimaid oma kuju, päritolu ja värvirikkuse poolest. Musta ja punast rannaliiva ilmestavad järsud, püstjad punased kaljud. Rand on väike, asub Vana-Akrotiri lähedal ja aeg-ajalt kutsutakse teda ka Akrotiri nimega. Lõunat saab süüa lähedalasuvas hotellis ja üht-teist hamba alla pakutakse ka väikeses kioskis. Seega on mõttekas vajalik toidu või joogikraam endal kaasa võtta. Randa minemiseks tuleb sõita Vana – Akrotiri parkimisplatsile ja sealt jalutada edasi mööda jalgrada ning laskuda üle mäenuki randa.
Suvisel ajal väljub Punasesse randa ka paat Suure Kalju äärest u. kell 11 ja alustab tagasisõitu u. kell 16.00 (ühe suuna pilet u.6 EUR)

OIA, VLIHADA JA VALGE RAND

Tähelepanuta ei tohiks jätta ka Oia, Vlihada ja Valget randa. Oia randa minemiseks tuleb sõita liinibussiga Oiasse või rendivahendiga Oia linna all olevasse parklasse, kust edasi kulgeb juba jalgtee kaljuse rannani. Ruumi on vähe, aga vaated põnevad ja vulkaaniline pinnas oma mitmekihilisuses suurepäraselt eksponeeritud. Need, kes alustavad teed rannani Oia linnast, peavad alla laskuma mööda serpentiinina kulgevat treppi. Ülesminekuks on võimalik kasutada ka eeslitransporti, aga sedagi vaid kolmveerandile teele (u.3 EUR). Valgesse randa saab vaid rendivahendiga. Peale eelpoolnimetatute on Santorinil arvukalt väiksemaid randu ja lahesoppe, millel igaühel oma nimi ja privaatsust rohkem kui suurtel randadel peesitades.

LINNAD JA KÜLAD

Linnu Santorinil ei ole, kuid on 14 küla. Igaüks neist on omanäoline ning kõik koos moodustavad need unikaalse ja kordumatu Santotini.

Saare keskuseks on 1600 elanikuga FIRA linn saare lääneosas. Just Fira sadamas peatuvad suured kruiisilaevad ning turistid veedavad siin mõne meeleoluka tunni arvukates kunsti- ja juveeliärides. Fira sadam oli aastaid Santorini peasadam. Sadamasse saab Firast jalgsi mööda käänulisi trepiastmeid või muula seljas. Mugavamad inimesed eelistavad aga kindlasti Ðveitsi päritolu köisraudteed, mille Santorinile kinkis kümmekond aastat tagasi jõukas laevaomanik Nomikos. Firas leidub kõike - muuseume, kirikuid, kalleid restorane, baare ja ööklubisid ning noobleid hotelle. Fira asetseb 260 m kõrguse kalju serval, kust avaneb fantastiline vaade vulkaanile. 1956. a. maavärinas sai linn tugevasti kannatada. Firas on segunenud veneetsia-aegne ja tüüpiline Küklaadide saarestiku arhitektuur.
Traditsioonilised Kreeka väikesed majad, siniste kuplitega kirikud, päikesevalgusest üleujutatud rõdud, astmelised tänavad ja kõige taustaks ümber musta vulkaanisaare voogav lõputu sinine meri – see ongi Fira.

FIROSTEFANI on Firale lähim küla (1 km), mis tänaseks on muutumas Fira laienduseks.

KONTOCHORIS on kaks suurepärast mõisat ja rahvakunstimuuseum.

Saare põhjatippu, 11 km kaugusele Firast, jääb imeline OIA (hääldatakse Ia), mille päikeseloojang olevat Kreeka ilusaim. Kaljuserval rippuv Oia on ilmselgelt Santorini põnevaim küla, kuhu viib maaliline tee, mida ühelt poolt palistavad kaljud ja teiselt poolt meri. Ka Oia on ehitatud traditsioonilisel viisil - valgeks lubjatud majad vahelduvad sinisekupliliste kirikutega. Paljud hooned on ehitatud kaljusse uuristatud niððidesse. Oiast on võimalik laskuda alla Ammoudi randa ja sadamasse (214 trepiastet) ning Armeni randa (286 astet). Rannas on õdusad tavernid. Samuti saab sealt väikeste paatidega sõita Thirassia saarele. Tänapäeval elab Oias vaid 500 püsiasukat. Paljud kunstnikud armusid sellesse paika ja on asunud siia elama, mistõttu siin on ka palju galeriisid.

Kes aga soovivad Santorinil nautida rannapuhkust, peaksid peatuma KAMARIS või PERISSAS. Santorini rannakuurordid paiknevad saare laugemas lõunaosas. Esimene neist on suurem ja kommertslikum, teine väiksem ja kreekapärasem. Supelrannast 30 meetri kaugusel algavad majad, asulatel on sügavust nelja-viie tänava jagu. Kaht teineteisest linnulennul paari kilomeetri kaugusel asuvat küla lahutavad kaks suurt mäge.
KAMARI peamine tõmbenumber on ligi 5 km pikkune musta liivaga rand. Kamari randa palistab soolapuudest tulvil rannapromenaad, kus asub arvukalt hotelle, restorane, baare ja poode igale maitsele ning rahakotile. Aeg ajalt mängib erinevates tavernides elav muusika ja korraldatakse kreeka õhtud. Üritustest antakse kuulutustega päev paar varem teada. Kamari ja Fira vahel on regulaarne bussiühendus. Samuti on Kamaris autorendifirmad, veespordikeskused jne. Kamari on pisut nooblim kui Perissa. Kamari ja Perissa vahel on paadiühendus.
Saare lõunanurgas asub PERISSA, teine Santorini suvituskuurort. 7 km pikkune liivarand meelitab igal aastal siia tuhandeid turiste. Siin asuvad mitmed hotellid, restoranid, tavernid, baarid, diskoteegid jms. Suveõhtutel kostab arvukatest rannaäärsetest tavernidest elavat muusikat. Esinevad muusikud erinevatest Euroopa nurkadest. Igaüks leiab endale midagi sobivat. Varaste hommikutundideni on avatud disko.
Perissa ei ole nii klantsitud kui Fira, aga just selles tema võlu peitubki. Perissa ei jää tühjaks talvelgi. Saarlasel meeldib elada just selles paigas. Hotellide ja apartementide vahelistel maalappidel nosivad kuivanud heina eeslid, kes lahutamatult kuuluvad saarlaste kogukonda ja pole välja aetud pelgalt turistile näitamiseks. Ka kõik nurgatagused pole veel ideaalselt korda tehtud. Perissas on saare parimad veespordi harrastamise võimalused.
Perissast viib jalgtee üles mäele, kus asub iidne Thira.

Saare keskosas asub kaunis EMPORIO küla, millele lisavad võlu mägede otsas paiknevad tuuleveskid. MESSARIA on ümbritsetud aedadest ja viinamarjaistandustest. Küla elatubki põhiliselt põllumajandusest, aga eelkõige muidugi veinitootmisest. Asub 4 km kaugusel Firast. Paari viimase aasta jooksul on Messariasse hakanud kerkima luksuslikud villad ja mitmesugused poekesed.

Kindlasti tuleks plaani võtta retk AKROTIRI lähistel asuvale punasele rannale. Sinna saab jalgsi mööda künklikku rada. Akrotiri on Santorini kõige tähtsam arheoloogiline vaatamisväärsus võrratute 2-3 korruseliste ehitiste ja arheoloogiliste leidudega, mis ulatuvad aastasse 3600 a e.m.a.

PYRGOS on mägiküla, kust avanevad imelised vaated Santorinile. Asub Firast 7,5 km kaugusel. Kuni 1800. aastate alguseni oli see saare pealinn. Pyrgoses on suurepärane vanalinn.

Santorinil on palju kohti, kust teha imelisi pilte saare unikaalsest maastikust, kuid võib-olla väljapaistvaimad vaated on IMEROVIGLIS, kaldeera serva kõige kõrgemas punktis (300 m). Imerovigli asub Firast 2 km kaugusel. Külastada tasuks kindlasti ka Scarose lossi varemeid.

MEGALOCHORI asub Firast 9 km kaugusel ja on Santorini kõige tüüpilisem ja vaiksem küla. Enamus saare viinamarjaistandustest asuvad Megalochoris. Külale on iseloomulikud munakivisillutisega tänavad ja võlvidega majad.

MESA GONIA sai 1956. a. maavärinas kõvasti kannatada. Paljud elanikud asusid ümber Kamarisse. Tänaselgi päeval luusivat mööda tühje tänavaid kummitused, seetõttu kutsutakse Mesa Goniad ka kummitustekülaks. on tänaseks poolenisti taastatud ja väärib külastamist oma traditsioonilise arhitektuuri pärast.

MONOLITHOS on tüüpiline Santorini küla, mis asub 7 km kaugusel Firast, lennujaama lähedal. Küla sai oma nime Monolithose-nimelise kalju järgi. Monolithoses on ka kristallpuhta veega rand.

KARTERADOS asub vaid 2 km kaugusel Firast. Karteradoses asub vaikne, musta liivaga rand.

ÖÖELU SANTORINIL

Santorinil on võimalik nautida intensiivset ööelu.

Pärast ühe maailma ilusaimaks peetava päikeseloojangu nautimist lähevad kreeklased tavernasse õhtust sööma ja seejärel suunduvad vastavalt maitsele erinevatesse ööklubidesse aega veetma.
Valida võib kärarikaste diskobaaride või meeleolukate bouzuki-klubide või nostalgiat õhkavate kohvikute vahel. Nautida saab erinevaid muusikaliike ja igaühele leidub saare arvukates klubides midagi.

Lisaks leiab paiku, kus saab kuulata kreeka rahvusmuusikat ja vanu traditsioonilisi kreeka laule, mida esitavad kreeklased ise, omal viisil kaasa elades.

Samuti korraldavad kreeklased suvel hulgaliselt lustlikke külapidusid ja kohaliku tähtsusega festivale ning tähistavad pühakute päevi.

Pidudel pakutakse kohalikku, laaval kasvanud viinamarjadest valmistatud veini, sütel küpsetatud rahvusroogi ja saab kuulata pisut nostalgilist kreeka muusikat.

Santorini ööelu pakub võimalusi erinevale maitsele, eale ja rahakotile.

SUKELDUMINE JA SUKELDUMISKESKUSED

Kreekas on mere, päikesepaiste, võluvate saarte ja ranniku, mägede ja antiiksete vaatamisväärsuste harukordne kombinatsioon, mida pole võimalik leida üheltki teiselt maalt.
Santorini on ümbritsetud kristallselgest veest, mis pakub uskumatult mitmekesiseid võimalusi: värvirikkad veealused korallidest, merekarpidest ja käsnadest rikkad seinad, uued ja vanad laevavrakid, sõbralik ja fotogeeniline veealune maailm.
Santorinil on mitmeid sukeldumiskeskusi, mis pakuvad suurepäraseid võimalusi nii professionaalidele kui algajatele, lähtuvalt erinevatest soovidest ja rahakoti võimalustest.

  • VULKAANI SUKELDUMISKESKUS
tegutsenud juba 30 aastat, seal on koolitatud akvalangiga sukeldujaid.
Laskutakse nii 20–30 m sügavusel lebavate laevavrakkideni kui ka avamerel 120 m sügavusele.
Klubi on asutatud Vagelis Sotiriou poolt, kes esimesena tutvustas akvalangiga sukeldumist Kreekas.
Sukeldumisinstruktorid on saanud koolituse nii õhu kui segatud gaasidega sukeldumiseks kuni 120 m sügavusele, pakkudes ohutut ja põnevat kogemust veealuse maailma rikkaliku varamu avastamisel.
On võimalik sukelduda vulkaanile, riffidele, veealustele seintele, vrakkidele.
koobastesse, tegeleda öösukeldumise, snorgeldamisega jne.

http://www.scubagreece.com
tel.+302286033177
  • SANTORINI SUKELDUMISKESKUS Perissas (Padi International Resort Association) pakub suurepäraseid võimalusi veealuse maailma tundmaõppimiseks - sukeldumised vulkaanile, allveelaevaga sukeldumine, snorgeldamine jne.
http://www.divecenter.gr
tel. +30 22 860 83 190

PULMAD SANTORINIL
Maagilise värvidemänguga päikeseloojangud, lummavad merevaated ja romantilised rannapromenaadid on teinud Santorini saarest populaarse paiga abielude sõlmimiseks ja mesinädalateveetmiseks.
Tseremoonia läbiviimise paigaks võite valida 18. sajandi stiilis ehitatud purjelaeva, mis viib teid romantilisele kruiisile.
Laulatus toimub just imelise päikeseloojanguajal.
Kes soovib kuiva maad jalge alla ja tuua tseremooniasse pisut kreekapärast hõngu, võib teha valiku traditsiooniliste Kreeka külade hulgast, mis pakuvad nii võimalusi abiellumiseks kui ka mesinädalate veetmiseks.
Et teie ilus soov ei jääks vaid unistuseks, palume meile sellest varakult teada anda!



* NEW