Tuneesia


Tuneesia

Tuneesia

Pindala. 163 610 km².

Pealinn. Tunis (umbes 1,4 mln elanikku, 2007. a).
Geograafiline asend. Tuneesiaasub Põhja-Aafrikas Alžeeria ja Liibüa vahel. Põhjast ja idast piirab riiki Vahemeri. Teiselt poolt ümbritsevad Tuneesiat Sahara kõrb ja Atlase mäed. Tuneesia mägede keskmine kõrgus on ligikaudu 700 m. Kõrgeim mäetipp on Djebel Chambi (1544 m).
Kliima. Tuneesia põhjaosas ja rannikualadel on lähistroopiline kliima, riigi keskosas ja lõunas aga troopiline kõrbekliima. Kliimat mõjutavad nii Vahemeri kui ka Sahara kõrb. Kõige enam mõjutab Vahemeri Tuneesia põhjaosa. Sügisel ja talvel toovad vastu mägesid põrkuvad põhjatuuled sellesse piirkonda niiskuse, millele vaatamata sajab siin harva – Tuneesia keskmine sademete hulk aastas on 100–1500 mm. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on selles piirkonnas 10–21°C, juulikuu oma aga 26–33°C, seetõttu on kevadel ja sügisel mere ääres soe. Suvel on siin küll palav, ent kosutavat jahutust pakuvad merelt puhuvad kerged tuuleiilid. Õhk on siin kuiv, seetõttu ei ole kuumus koormav. Ööd on Tuneesias jahedad.
Rahvastik. Tuneesias on 10,276,158 elanikku (2007. a juuli), kellest 98% on araablased, 1% berberid ja 1% eurooplased.
Keel. Tuneesia ametlik riigikeel onaraabia keel. Siinses piirkonnas on väga levinud prantsuse keel. Turismipiirkondades saab hakkama inglise, saksa ja vene keelega.
Religioon. 98% riigi elanikest on islamiusulised araablased (sunniidid). Tuneeslaste endi sõnul on nende riik kõige liberaalsem islamiriik. Suurlinnades võib tõepoolest leida nii tegutsevaid kristlikke kirikuid kui ka sünagooge. Selles riigis elavad erinevate usundite esindajad üksmeeles.
Riigikord. Tuneesia on1959. aastal jõustunud põhiseaduse järgi presidentaalne vabariik. Riigijuht valitakse viieks aastaks (erandiks on osutunud Habib Bourguiba, kes kuulutati 1975. aastal eluaegseks presidendiks). 1987. aastast sai Tuneesia presidendiks Ben Ali (Zine El Abidine Ben Ali, sünd 1936. aastal). President Habib Bourguiba määras ta 1987. aasta 1. oktoobril peaministri ametisse, kuid juba 1987. aasta 7. novembril teatas president, et astub tervislikel põhjustel ametist tagasi. Ben Ali kuulutas end selle peale Tuneesia presidendiks. Nõnda viidi verevalamiseta läbi riigipööre. Veel samal päeval kuulutati välja demokraatlik põhiseaduse reform. Uus president jätkab oma eelkäija lääneliku poliitika elluviimist. Riigis ehitatakse suuri autoteid, lennujaamu, elumaju, kuid töötus on endiselt Tuneesia peamine probleem. Sellele vaatamata valiti Ben Ali nii 1994., 1999. kui ka 2004. aastal uuesti riigi presidendiks. Tuneesias on president ühtlasi ka riigikaitse juht. Seadusandlik võim kuulub Tuneesias viieks aastaks valitavale ühekojalisele parlamendile Esindajatekojale, mis koosneb 112 rahvasaadikust. Täidesaatev võim kuulub Tuneesia presidendile ja Ministrite Nõukogule. Riigi peaminister on 1999. aasta novembrist Mohamed Ghannouchi. Kohalikke omavalitsusi juhivad presidendi määratavad kubernerid.
Majandus. Tuneesia on põllumajanduslik riik, kus arendatakse ka mäendust ja turismi. Iseseisvumise järel seati Tuneesias piirangud Prantsuse kapitalile ning avardati riigi ja väikeettevõtete sektorit. Tuneesia majanduses on hetkel suur muutuste ja reformide aeg. Riigi peamiseks teenindussfääriks on turism – soe talv ja ajaloolised kultuurimälestised meelitavad siia igal aastal ligikaudu neli miljonit külastajat. Tuneesia ekspordib naftat ja gaasi, samuti tekstiili- ja põllumajandustooteid. Peaaegu kogu riigi tööstus on koondunud pealinna ja selle ümbrusesse. Tuneesia tähtsaimad tööstusharud on toiduaine- ja kergetööstus. Peale selle on riigis mitmeid naftatöötlemise ja musta metallurgia tehaseid, kaevandusi (fosfaat ja rauamaak), pliisulatusvabrikuid, keemiatööstusettevõtteid, ehitusmaterjalide tootjaid, tselluloosi- ja paberivabrikuid, arendatakse ka vaiba- ja keraamikatööstust. Ligikaudu 50% Tuneesia territooriumist on põllumajandusmaa. Tuneesias kasvatatakse kõige enam oliive (Tuneesia on oliivide kasvatamise poolest Aafrikas esikohal), aga ka teravilja, maisi, tsitruseid, viinamarju, tubakat, suhkrupeeti, aedvilju.
Maavarad. Tuneesia lõuna- ja lääneosas leidub naftat. Riigi läänealadel kaevandatakse fosforiiti ja rauamaaki. Peale selle kaevandatakse Tuneesias plii-, tsingi-, hõbeda- ja elavhõbedamaaki. Riigis leidub ka maagaasi. Suurem osa Tuneesia elektrienergiast tuleb soojuselektrijaamadest, kus toodetakse aastas ligikaudu 12 miljardit kWh. Riigi peamine tulu tuleb Põhja-Tuneesiast, kaugele Vahemerre ulatuvalt Cap Boni poolsaarelt, kus kasvab ligi 60 miljonit oliivipuud. Lõviosa oliivisaagist läheb ekspordiks (Tuneesia on üks suurematest oliiviõlitootjatest maailmas).
Toit. Tuneesia köögile on suurt mõju avaldanud Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania toiduvalmistamise traditsioonid, seetõttu on riigi rahvusköök sarnane peene maitse poolest kuulsale prantsuse köögile. Tuneesia ainus teravamaitseline roog on hariša kaste, mida serveeritakse koos oliiviõliga eraldi nõus ja mis meenutab pisut kaukaasia soolata adžikat. Hariša on punasest piprast, oliiviõlist, petersellist, küüslaugust ja köömnetest valmistatav vürtsikas kaste, kuhu sisse kastetakse leivatükid. Leiba on tuneeslastel tavaks murda ja süüa kätega. Leiba tarvitatakse ohtralt. Tuneeslaste laualt ei puudu kunagi traditsiooniline lavašš ega pikad saiad. Tuneesia elanikud söövad peamiselt lamba-, veise-, kitse-, vasika- ja kanaliha, mõnes kohas saab ka kaameliliha maitsta. Avalike restoranide menüüst te sealiharoogi ei leia, kuna moslemitel on sealiha söömine keelatud. Liha pakutakse enamasti hautatult. Ainuke hakkliharoog tuneeslaste söögilaual on kebab. Tuneesia rahvusköögis kasutatakse ohtralt puu- ja aedvilju. Tuneeslastele on omane roogadesse rohkelt mitmesuguseid maitsetaimi panna.
Tuneesias on mereannid ja kala populaarsemad kui lihatoidud, ehkki liha on kalast odavam. Kaladest on odavamad sardiin, skumbria, tuunikala (selle kala nime järgi olevatki Tuneesia omale nime saanud). Tuunikalast valmistatakse väga paljusid erinevaid roogasid. Enamik tuneeslasi armastab väga oma traditsioonilist araabia rooga kuskussi, mida valmistatakse nisutangust. Kuskuss sobib suurepäraselt hautatud liha kõrvale. Populaarne toit tuneeslaste seas on tšeburek, mille sees on muna või muu täidis. Tuneeslastele maitseb väga omlett liha, juustu ja pipraga, külm raguu ja sütelküpsetatud lambaliha. Piimatoodetest leiate siin üksnes erinevaid juustusid. Supid on Tuneesias prantsuspärased püreesupid. Väga populaarne on siin kõrvitsasupp. Tuneesias valmistatavates maiustustes on palju datleid ja mandleid. Tuneeslaste traditsiooniline jook on roheline tee piparmündi, pähklite ja mandlitega. Palju juuakse ka jahutatud palmimahla, samuti kohvi, millele lisatakse kardemoni.
Alkohoolsed joogid. Tuneesia veini valmistatakse riigi põhjaosas, Cap Boni regioonis. Tuneesia kuulsaimad veinid on Chateau Mornag ning Magon. Ainus Tuneesias valmistatav õlu kannab nime Celtia – see õlu ei ole kange, kuid kustutab suurepäraselt janu. Proovida tasuks kohalikke valgeid veine Sidi Saad, Sidi Rais ja Muskat de Kelebija, roosasid veine Gris de Tunisije ning Chateau de Russie. Tuneeslased valmistavad ka datlilikööri ning viigimarjaviina boukha, mis meenutab maitselt samagonni. Alkohoolseid jooke saab osta üksnes riigipoodides ja enne äralendu lennujaama tollivaba tsooni kauplustes. Tuneesia poodides on välismaise alkoholi hind väga kõrge, seevastu lennukites müüakse seda märksa odavama hinna eest.
Ajalugu. Tuneesia on terve oma ajaloo vältel olnud väga tihedalt Euroopaga seotud. XII sajandil eKr maabusid siinsetel rannikualadel foiniiklased, kes tõid Tuneesiasse esimese oliivipuu. Siit levis puu kogu Põhja-Aafrikasse ja Hispaaniasse. IV sajandil eKr oli Tuneesia suure kaubandusimpeeriumi Kartaago keskus, hiljem sai see ala Rooma impeeriumi osaks. VII sajandil vallutasid Tuneesia moslemitest araablased, XIX sajandil aga prantslased. Tuneesia sai iseseisvaks riigiks alles 1956. aastal, mil tollane president Habib Bourguiba rajas üheparteilise riigi, mida ta valitses 31 aastat.

KASULIK INFO JA NÕUANDED

Elekter. Elektrivõrgu pinge on harilikult 220 V, kuid vanemates hoonetes võib see olla ka 125 V.
Telefon. Telefoniautomaatide võrk võimaldab teil helistada mis tahes riiki terves maailmas. Üks odavamaid võimalusi välismaale helistamiseks on kasutada telefoniautomaati. Telefoniautomaadist helistades tuleb kõne hind märksa madalam kui hotelli telefoni kasutades. Telefoniatuomaadist Eestisse helistamiseks tuleb esmalt aparaati panna ühedinaarine münt ja valida järgmised numbrid: 00 + 372 + linna kood + telefoninumber. Tuneesias saab helistamiseks kasutada ka mobiiltelefone. Mobiilsideteenust pakuvad ettevõtted Tunisia Telecom ja Tunisiana.
Raha. Tuneesia rahaühik on dinaar. Kasutusel on dinaarid ning 5-, 10-, 20-, 50-, 100- ja 500-millimilised mündid. Raha saab vahetada kõikides pankades ja valuutavahetuspunktides, samuti enamikus hotellidest. Kõige parem on raha vahetada pangas. Paljudes restoranides ja hotellides saab arveid tasuda krediitkaardi või reisitšekiga. Säilitage kindlasti valuuta vahetamist või kättesaamist tõendav kviitung – Tuneesia seaduste järgi ei tohi kohalikku valuutat riigist välja viia, seepärast vahetatakse dinaarid äralennu eel lennujaama valuutavahetuspunktis (kuni 100 dinaari) kviitungi alusel muuks valuutaks.
Pangad. Pangakontorid on esmaspäevast neljapäevani avatud 8.00–11.00 ja 14.00–17.00, reedeti suletakse kontorid kell 16.00.
Kauplused. Riigipoed avatakse 9.00–10.00 ning suletakse 18.30–19.00, erapoed suletakse 22.00–23.00.
Joogivesi. Kraanivee asemel on soovitatav juua pudelivett. Nii karboniseeritud kui ka karboniseerimata mineraalvettsaab osta poekestest ja enamusest baaridest ning restoranidest.
Jootraha.Hotelliteenindajatele jäetakse jootrahaks 1–2 dinaari.Ettekandjatele restoranides jäetakse kombe kohaselt 5–10% arve summast (olenevalt teeninduse kvaliteedist).
Riietus. Reisile võetavad rõivad peaksid olema kerged, puuvillased. Jalanõud olgu mugavad. Võtke kaasa soojemaid riideid, peakatted, päikeseprillid. Muuseume, mošeesid või muid taolisi kohti külastades peaksid iseäranis naisterahvad soovitatavalt käsi, jalgu ja rinda katvaid rõivaid kandma.
Arstiabi. Haiguse või õnnetusjuhtumi korral pöörduge lähimasse arstiabipunkti või kutsuge hotelli administraatori kaudu arst. Ostke enne reisileminekut tervisekindlustus. Tutvuge hoolikalt oma kindlustuspoliisis esitatud tingimustega ning selgitage välja, milline on kindlustushüvitise maksmise kord (nt millised dokumendid tuleb kindlustusseltsile esitada, kui teil tekib probleeme tervisega ning te peate oma raviarved ise tasuma). Kindlustusseltsid nõuavad osutatud raviteenuste kohta harilikult järgmisi dokumente: diagnoosiga arstitõend, arsti allkirja ja pitsatiga kinnitatud raviteenuste arved, ravimiretseptid ja ravimi ostukviitungid. Raviteenuste kulud hüvitatakse, kui esitate kindlustusseltsile õigeaegselt vajalikud dokumendid.
Vaktsineerimine. Kohustuslikku vaktsineerimist reisijatele ei ole. On soovitatav end A- ja B-hepatiidi ning tüüfuse vastu vaktsineerida. Täiendava teabe saamiseks pöörduge oma perearsti poole. Lisainfot vaktsineerimise kohta saab Lääne Tallinna Keskhaigla Merimetsa nakkuskeskusest aadressil Paldiski mnt 62, Tallinn. Info tööpäevadel 9:00-17:00 telefonil 6598 591.
Ettevaatusabinõud. Kandke alati peakatet, päikeseprille ning kasutage päikesekaitsekreeme. Vältige (iseäranis esimestel päevadel) viibimist pikka aega päikese käes, kuna oht kuumarabandust saada on suur (maheda mereõhu tõttu ei tunne te päikesekiirte mõju). Vältige väga külmade jookide tarbimist – suur temperatuurivahe võib põhjustada külmetushaiguseid ja kõhuhädasid. Nagu igal pool mujal, on ka Tuneesias kurikaelu, seepärast hoidke oma rahal ja passil silm peal, ärge pange neid ühte kotti ega taskusse. Raha, väärtesemed ja dokumendid on soovitatav hoida hotelli seifis (lisatasu eest).
Pildistamine ja filmimine. Sõjaliste ja muude riikliku tähtsusega objektide pildistamine ja filmimine on rangelt keelatud. Kohalikel elanikel on kombeks pildistamise eest tasu küsida.
Transport. Kollased taksod sõidavad linna piires. Ehkki kõik taksod on varustatud taksomeetriga, on kasulik taksojuhiga enne sõitu hinnas kokku leppida. Marsruuttaksod - külgedel triibuga valged autod (luaaž) sõidavad linnas ja linnade vahel kindlaksmääratud marsruudil. See on mugav liiklusvahend. Sõidu hinnas tuleb autojuhiga eelnevalt kokku leppida. Linnadevaheliste bussidega saate sõita riigi igasse nurka. Oluline on eelnevalt kindlaks teha ajavahemik, mil transport liigub, et mitte tundmatusse kohta ööd veetma jääda.
Autorent. Tuneesias renditakse auto välja vähemalt 21aastastele isikutele, kel on rahvusvaheliselt tunnustatud juhiluba olnud vähemalt aasta. Kohalikke liiklusolusid arvestades ei ole autode rentimine turistidele soovitatav – kogenematud ja tähelepanematud kohalikud autojuhid ning hajameelsed jalakäijad tekitavad sagedasti avariiolukordi.
Piirangud sisseveetavale kaubale. Tuneesiasse võib sisse tuua kuni ühe liitri alkohoolseid jooke, 400 sigaretti, 1 pudeli parfümeeriat.
Ramadaan. Tuneesia on islamimaa ning külalised peaksid moslemite kombeid austama (iseäranis ramadaani ajal). Ramadaan on moslemite kuukalendri järgi üheksas kuu, mille ajal peavad islamiusulised 30 päeva jooksul päikesetõusust kuni loojanguni söögist, joogist, suitsetamisest ja suguelust hoiduma. Paastu ei pea haiged, reisil olevad inimesed ning lapseootel ja rinnaga toitvad naised.
Moslemite ajaarvestuse järgi on praegu 1429. aasta.
Kuna ramadaani ajal ei tarbita alkoholi, ei saa sel ajal riigipoodidest alkoholi osta (tavaliselt on alkohoolseid jooke võimalik osta vaid hotellikohvikutest). Päevasel ajal on suurem osa restoranidest ja kohvikutest suletud. Linn elavneb taas õhtul peale päikeseloojangut, mil kõik sagima ja töötama hakkavad. Ramadaani ajal töötavad ka ööklubid, üksnes alkoholi müügiaeg baarides on piiratud. Riigiasutused, pangad ja kauplused suletakse ramadaani ajal kell 15.00.
Ramadan on liikuv usupüha, islami kuukalendri 9. kuu. Selle algust määravad vaatlejad kuufaaside järgi. Palume austada kohalikke kombeid ning ramadani ajal avalikes kohtades joomist, söömist ja suitsetamist piirata.

Viisa. Eesti kodanikele, kes sõidavad organiseeritud turismigrupi koosseisus, on sissesõit Tuneesiasse viisavaba. Peab olema väljaostetud hotellikoht Tuneesias.
Hallipass omanikud saavad Tuneesia viisa piiri peal, selle hind on 10 TND (üheks nädalaks) ning klientidel tuleb selle järgi maksimaalselt tund aega oodata. Eraldi transfeeri hallipassi omanikele reisikorraldaja ei korralda. Takso Sousse maksab ~ 20 TND, Port el Kantaoui 25- 30 TND ja Hammamet-i 120-145 TND.
Riigi eripärad. Tuneesia on eksootiline maa, mida iseloomustavad mauride (Põhja-Aafrika araabiaosa moslemid) kultuuri eripärad. Kõikidel Tuneesia meestel on kohustus läbida sõjaväeteenistus. Meestel, kellel on sõjaväeteenistus läbi tegemata, on keelatud riigist lahkuda. Iga mees peab kaasas kandma dokumente, mis tõestavad, et ta on läbinud sõjaväeteenistuse. Vastasel juhul võidakse inimene otse tänavalt sõjaväeteenistusse saata. Austuse märgiks moslemite vastu ei ole ilus jõllitada näokattega naisi, tänaval süüa ega avalikus kohas alkohoolseid jooke pruukida. Eripäradele vaatamata on Tuneesia üsna euroopalik maa – sildid avalikes kohtades on prantsuse keeles, kohalikud elanikud riietuvad Euroopa moe järgi, suuremate linnade peatänavate hooned on sarnased Euroopa omadega.
Hotellide eripärad. Hotellide klassifikatsioon on siin Euroopa omast veidi erinev – hotellid on pisut madalamast kategooriast (näiteks võib neljatärnilisel hotellil puududa välibassein), kuna hotelliteeninduse kvaliteedi hindamiseks ei ole rangeid eeskirju kehtestatud. Kõrgema kategooria hotellis pakutud teenuste eest on võimalik tasuda VISA ja MasterCardi pangakaartidega. Tuneesia hotellides on harilikult hotelli kesksüsteemist juhitav kliimaseade, mis töötab perioodiliselt. Kliimaseadme töötamise aja määrab hotelli administratsioon. Tavaliselt töötavad kliimaseadmed juunist septembrini. Vastavalt Tuneesia valitsuse kehtestatud reeglitele ei tööta Tuneesia hotellitubades konditsioneerid talveperioodil: 20.10. kuni 30.04
Rahva eripärad. Tuneeslased on meeldivad, suhtlusaltid inimesed, kes sageli tänaval kõnetavad või naeratavad. Kaupmehed püüavad sageli inimesi oma poodi meelitada. Kui te neilt aga midagi ei osta, võite müügimehe suust ränka vandumist kuulda. Tuneesias on väga selgelt tajutavad araabia ja prantsuse kultuuride eripärad: mõnikord tunnete end kui Euroopas – sildid avalikes kohtades on prantsuskeelsed, kohalikud elanikud kannavad euroopalikke rõivaid jne –, teinekord aga panevad teid imestama araabia kultuuri nüansid, näiteks kui leiate uhke hotelli aia tagant prügihunniku või puutute kokku tuneeslastele omase reegliteta liiklusega. Iga Tuneesia elaniku auasi on istutada mõni oliivipuu. Mööda riiki ringi reisides võite näha terveid oliivipuude suguvõsasid alates väikestest habrastest puukestest kuni kõvast puust tehtud dimbukiks nimetatavatetrummideni ning puusüsini, millel on enamiku araabia roogade valmistamisel tähtis roll. Araablased arvestavad koguni rikkust oliivipuudega.
Huvitav teada. Tuneesia pakub odavat veemõnude nautimist. Lisaks sellele köidavad turiste veel piraatide laevad ja veeskuutrid. Tuneesias tasub kindlasti vaadata linnade keskel asuvaid vanalinnu medinasid, kus on kitsad tänavad, ahvatlevad turulõhnad ning rohkelt kirjut ja eriilmelist araabia kaupa. Külastajatel tasub kindlasti folklooriõhtutest osa võtta. Nii nagu teisteski araabiamaades, peaksite ka siin proovima suitsetada sishat, mida leidub igas kohvikus. Paljud turistid külastavad meelsasti berberite elupaiku Matmata lähedal. Tuneesia on golfiharrastajatele suisa paradiis: riigis on alaliselt avatud kuus golfiväljakut. La Soukras (10 km kaugusel Tunisest) asuv golfiväljak Karthage Golf course on rajatud suurepärasesse kohta eukalüptipuude, mändide, palmide ja oliivipuude vahel. Golfirada on 4432 m pikk. Golfiväljakud Hammamet Golf course – Jasmine ning Hammamet Golf course – Citrus on rajatud ümber kuue järve. Algajatele korraldatakse siin golfikursuseid. Väljaku läheduses on oliivipuusalud, metsad ja linna suplusrannad. Mööda rannaäärt kulgev golfiväljak El Kantaoui Golf course asub kuurordi Port el Kantoui lähedal. Sellel väljakul korraldatakse meistrivõistluseid. Golfiväljakud on teisteski linnades (nt. Monastir Golf course, Tabarka Golf course).
Tuneesia on Prantsusmaa järel tervisekeskuste hulga poolest maailmas teisel kohal. Kõik tervisekeskused vastavad rahvusvahelistele standarditele ning raviteenuste kvaliteet ei jää millegi poolest alla Prantsusmaa omadele. Kõik Tuneesia mereteraapia keskused asuvad mererannas, seepärast võib peale mitmesuguseid raviprotseduure ülejäänud päeva mugavalt sealsamas rannas lesides ja päikest võttes veeta. Mereteraapia ehk Thalasso tähendab vana-kreeka keeles ravimist mereveega. Tänapäevane mereteraapia kujutab endast raviprotseduure mereveega, mudavanne, ravimassaaže. Sellise teraapia eesmärk on turgutada inimese füüsilist jaksu ja elurõõmu, samuti võidelda organismi vananemise ja mõningate haiguste vastu (mitmesugused luu- ja liigestehaigused, artroos, reumatism, lihasevalud jmt). Mereteraapia- ehk SPA-keskused asuvad kas hotellides või hotelli ümbruses.
Tänapäeva tuneeslased hoiavad huvitavaid kombeid alal. Iga mees (välja arvatud psüühiliselt haige) peab naise võtma. Samas on aga abiellu heitmine rangelt keelatud, kui mehel ei ole maja ega korterit, kuhu naist tuua. Kuni meheleminekuni ei oska tuneeslannad ühtki majapidamistööd teha. Kohe peale pulmi tuleb aga noorpaari juurde mõneks ajaks elama mehe õde või ema, kes õpetab noorikut kõike tegema nii, nagu oli mehe kodus kombeks teha. Kui lahutus toimub lastetus peres, jagatakse varandus pooleks, kui aga on lapsi, jääb kogu vara naisele ja lastele. Üks ebameeldivamaid tuneeslaste loomuomadusi on soov saada tasu või jootraha ka kõige väiksema teene eest ning püüd turisti tüssata (kauplemiskohtades tasub olla eriti tähelepanelik ja jälgida teile pakendatavat kaupa ja tagasi antavat raha). Siin ei saa iial teada, kui palju kaup tegelikult maksab – sama kauba hind võib ise kohtades erineda mõnest korrast mõnekümne korrani. Turistides tekitab tihtipeale hämmeldust see, et poodides ei ole kaupadele hinda märgitud ning hinna väljaselgitamine nõuab pikka kauplemist. Sageli häirivad külastajaid tüütud kaupmehed tänaval. Ettevaatust - Tuneesia autojuhid ei lase jalakäijaid ülekäigurajal üle tee, vaid annavad üksnes signaali!

SOOVITUSLIKUD VAATAMISVÄÄRSUSED.

Tuneesias on tavaks öelda, et kes ei ole Saharas käinud, ei ole seda riiki õieti näinud. Saharas saate oma silmaga Aafrika liivatasandike tõelist palet ja oaasielanike elulaadi näha. Tuneesias tuleb kindlasti külastada kahte linna: pealinna Tunist ja selle territooriumile jäävat iidset foiniiklaste Kartaagot. Neis linnades on ühte põimunud nii modernne, tänapäevane elu kui ka foiniiklaste ja roomlaste iidne pärand. Tuneesia lõunaosas asub Matmata, mis võlub külastajaid kõrbe ja Atlase mägedega. Siin elavad berberid tänapäevani oma erilistes koobaselamutes.

Tähtsad aadressid

Tuneesias puudub Eesti Vabariigi Saatkond.
Juhul kui satute reisil viibides hätta, pöörduge Novatoursi esindaja poole. Teid abistab ka Eesti Vabariigi Välisministeeriumi konsulaarosakond telefonil +3726377440 ja töövälisel ajal ööpäevaringselt telefonil +3726377000. Euroopa Liidu liikmesriigina võivad EV kodanikud abi saamiseks pöörduda mis tahes Euroopa Liidu liikmesriigi esinduse poole nendes riikides, kus Eesti esindus puudub. Soovitame pöörduda Soome Suursaatkonda Tunises:
Soome Suursaatkond Tunises
Ambassade de Finlande
Dar Nordique
Rue du Lac Neuchâtel
Les Berges du Lac
1053 Tunis
Tunisie
Tel. +216-71861777
Fax: +216-71961080
E-mail:
[email protected]
www.finlandtunis.org

Tuneesia – Aafrika eksootika ja araablaste külalislahkus

Päevasel ajal Tuneesiasse maandudes võib jääda mulje, nagu oleks see maa pisikestesse oliivipuusaludesse mattunud hiiglaslik aed, kus kaugele silmapiiri taha ulatuvate viinamarjapõõsaste vahel vaid mõned üksikud teerajad looklevad. Selline vaatepilt paneb esmalt jahmuma, kuna kõrbesse tulles ei oska nõnda lopsakat rohelust oodata. Tuneesia ei ole aga üksnes lokkav aed – see on ka paitava päikese, merelt puhuvate õrnade tuuleiilide, valge rannaliiva, eksootiliste maasturisõitude, Sahara kaamelimatkade, vanade saladuslike linnade ja eksootilise araabia turu maa. Seegi loetelu Tuneesias eesootavatest mõnudest ei ole veel lõplik.
Puhkus Põhja-Aafrikas annab teile võimaluse kogeda tõelist aafrikalikku eksootikat ja araabialikku külalislahkust. Tuneesias reisides võite matkata steppides ja mägedes ning vaadata eriskummaliste värvidega soolajärvi ja loomulikult maailma suurimat kõrbe Saharat. Lisaks torkavad siin silma just Põhja-Aafrikale omased kontrastid: aasta luksusauto kõrvu vankri ette rakendatud eesliga, karjapoiste telkide vahel kõrguvad arvutitootjate neoonreklaamid ja satelliittelevisiooni antennid.
Turistid saavad tänapäeva Tuneesias näha Kartaago ajast pärinevaid varemeid. Paljudes kohtades toimuvad praegugi arheoloogilised kaevamised. Territooriumi suuruse tõttu on mõeldamatu kõiki paiku külastada. Kuulsaimat roomlaste arhitektuuripärandit Tuneesias saab näha Dougga linnas ja El Jemi amfiteatris, mis on Rooma Kolosseumi järel maailma suuruselt teine amfiteater ja on üks paremini säilinud omataolisi terves maailmas. 240. aastal eKr ehitatud El Jemi amfiteater mahutas enam kui 40 000 pealtvaatajat. Kuna gladiaatorite võitlused kestsid mitu päeva, oli amfiteatri ümber suur turg. Tänapäeval toimuvad amfiteatris rahvusvahelised sümfooniamuusika festivalid. Räägitakse, et kivi, millest amfiteater on ehitatud, kaitseb skorpionihammustuse vastu. Inimestel on kombeks siit kas või väike kivitükikenegi kaasa võtta, et sellega oma kodu skorpionide eest kaitsta.
VII sajandi lõpul vallutasid araablased Tuneesia ning tõid kaasa oma kultuuri ja eluviisid. Kõige selgemini peegeldub nende mõju Kairouani, Sousse'i ja Tunise vanalinnades.

VAATAMISVÄÄRSUSED

Ajaloohõnguline ja nüüdisaegne Tuneesia pealinnSamanimelise järve ääres asuv Tunis sai riigi pealinnaks 1956. aastal. Tunis on väga modernne linn, täis sagimist ja keevat elu. Selles linnas on tänapäev põimunud ajaloo ja vanade kommetega ning araabiamaade koloriit euroopalike tavadega. Tunist nimetatakse sageli tänapäeva Pariisiks – siin on nii moodsad autoteed, metroo kui ka uhked hotellid, restoranid ja muuseumid. Tunise ülikool on vaid pisut noorem Oxfordi omast.
Tunise kitsaste tänavatega vanalinna medinat ümbritsevad kõrged müürid. Linna esimesed hooned kerkisid XIII–XV sajandil. Medina iidsetest ehitistest seisavad veel püsti kaks kiviväravat XIII sajandist ja osa türklaste tsitadelli kindlustustest. Tunise vanalinnas meelitavad teid ligi astuma vanad mošeed, turu lõhnad ja värvikirevus ning pisikesed poekesed. Medina ülalinnas asub Valitsuse plats, mida ümbritsevad valitsushooned. Vanalinna kõige eksootilisemaks kvartaliks peetakse Suk el Attarini, kus veel XIII sajandil tegutses parfümeeriaturg. Kaubitsemine käib siin tänase päevani – siit võib leida kõikvõimalikke eksootilisi asju.
Tunise medinas asub pealinna suurim ja vanim (VIII sajandist pärinev) mošee – Suur ehk Oliivipuumošee Jami ez-Zituna. Ehitis torkab oma kauni kupliga kaugelt silma. Legendi järgi kasvanud mošee kohal maagiline oliivipuu.
Medinas on hulgaliselt nüüdisaegseid euroopalikke maju, mis on ehitatud Prantsuse režiimi ajal ja hiljem.
Pealinnas asuvas Bardo muuseumis on maailma üks rikkamaid mosaiigikogusid. Turiste veetlevad siinsed seina-, lae- ja põrandamosaiigid, välja on pandud ka mitmesugused arheoloogilised leiud, väärisasjad, ainulaadsed ehted ja tarbeesemed.

Foiniiklaste rajatud Kartaago

Kui Tunises ei oleks kauneid kohti ega ajaloolisi vaatamisväärsusi, sõidaks kogu maailma rahvas siia üksnes kuulsa foiniiklaste rajatud Kartaago pärast. Ajalooürikute andmetel ihkas foiniiklaste väejuht Hannibal, kelle valduses oli peaaegu terve Väike-Aasia, ka Rooma enda võimusesse haarata, ent linna ei õnnestunud vallutada. Väejuht ei suutnud sellist alandust välja kannatada ning, Kartaagosse naasnud, surmas end.
Kartaago oli tähtsuselt kolmas linn Vahemere ääres. Siin elas 200 000 – 700 000 inimest. 146. aastal eKr vallutasid roomlased Kartaago, põletasid linna maatasa ja puistasid soolaga üle, et selles kohas enam kunagi midagi ei kasvaks. Sada aastat hiljem ehitasid nad aga ise siia linna. Peaaegu kõik, mis linnas tänini säilinud, on mitte kartaagolaste, vaid roomlaste püstitatud. Kartaago ajast on säilinud üksnes jäljed sadamast, tänavatest ja mõningatest hoonetest.
Igal aastal külastavad seda paika tuhanded turistid ja arheoloogid. Tohutu suurel territooriumil on tänase päevani säilinud hulgaliselt nii puunlaste kui ka roomlaste linna varemeid, amfiteatreid, akvedukte, vanaaegseid saunu, hiigelsuuri pühakodasid, hispaanlaste ja türklaste kindluseid, keskaja turuplatse jmt. Paraku ei ole võimalik kõiki varemeid külastada, kuna paljudes neist toimuvad alles väljakaevamised.
Linnas tasub kindlasti vaatama minna unustamatuid Antonius Piuse saunade varemeid, 50 000 pealtvaatajat mahutanud rooma amfiteatrit ning jäänuseid akveduktist, mis ühendas Zigvani veepühitsemiskoda ja Kartaagot.
Kartaagos on ka kristlik kirik, kus katoliiklane võib vapustuse saada – kiriku interjöör on araabialik, püha Jüri ja Maarja Magdaleena aga mustanahalised. Kirik on ehitatud püha Luciuse auks.

Araabia vaipade pealinn Kairouan

Sõna Kairouan arvatakse pärinevat araabia sõna Oayrawan ('karavan') halvast hääldusest. Kuna siin leidus vett, oli see koht lõunast põhja poole liikuvate karavanide peatuspaigaks. Mõned inimesed püüavad linna nime Kairoga seostada.
Kairouani linna (60 km kuulsast Sousse'i kuurordist) rajasid 670. aastal araablased. See oli esimene islamilinn Tuneesias. Kairouan asus tähtsate kaubateede ääres. Linna loomise kohta on huvitav legend: araabia väejuht leidnud allikast (see on praegugi Kairouanis olemas) kuldse kannu, mis oli mitme aasta eest Meka allikal kaduma läinud. Tänu sellele sündmusele kuulutati linn pühaks. IX sajandil sai Kairouan riigi pealinnaks, tänu millele tehti linn väga kauniks ja sellesse ehitati juurde palju olulisi hooneid. Maailma islamiusuliste religioosses hierarhias on see linn praegu tähtsuselt neljandal kohal (esikolmikus on Meka, Medina ja Jeruusalemm). Linna suurim mošee on nime saanud araabia väejuhi Okba inb Nafi järgi, kes legendi kohaselt allikast kuldse kannu leidis. Mošee on kõige vanem ja eristiililisem mošee terves Aafrikas. Tuneeslased usuvad, et rännak Mekasse on võrdne seitsme külastuskorraga Kairouani mošeesse. Mošee siseõue ehivad Roomast ja Bütsantsist toodud kaunid sambad. Mošee on külastajatele avatud argipäeviti 10:00–14:00.
Linna teine vaatamisväärsus on linnamüüri äärde IX sajandil rajatud basseinid. Basseinide lähedal on mošee, kuhu on maetud prohvet Muhamedi isiklik juuksur Sidi Zachib, kel olevat olnud kolm karva prohveti habemest. Siin tasub külastada ka Kolme ukse mošeed – mauri-andaluusi arhitektuurimälestist IX sajandist. 100 meetrit eemal asub kuulus allikas, millest leiti kuldne kann. Sisse tasub astuda ka islamikunsti rahvusmuuseumisse. Kui ostate linna turismiinfokeskusest (see asub basseinide lähedal) umbes kaks dollarit maksva pääsme, võite sellega külastada kõiki linna turismiobjekte.
Kairouani loetakse ka vaipade, ent mitte pärsia, vaid araabia vaipade pealinnaks. Siit leiab vaiba igaüks vastavalt oma rahakotile. Kõige kallimad vaibad on siidist.
Kairouan on tuntud ka kui Tuneesia maiustustepealinn. Ehkki Tuneesia erilisi küpsiseid saab maitsta terves riigis, kinnitavad linnaelanikud, et Kairouanis on need parimad. Küpsiseid valmistatakse jämedast mannast ja meest, sageli on sisse pandud ka dattel.

Kunstnike unistustelinn Sidi Bou Said

Mis võiks olla romantilisem, kui istuda ilusal kõrgel künkal, millelt avaneb imeline vaade merele? Sellises paigas asub araablaste linn Sidi Bou Said. XIII sajandil Manaro mäe otsa rajatud linn meelitab külastajaid oma ilu ja arhitektuuriga. Linna teevad veel erilisemaks valgeks värvitud majad (vaid uksed ja aknaluugid on sinised). Eemalt valendab linn just nagu luik, kes sirutub kuldselt kaldajärsakult smaragdse mere lainete rüppe langema. Ei ole ime, et kunstnikud ja muud loomeinimesed, kes siia kogu maailmast kokku sõidavad, on seda romantilist kohta armastama hakanud. Linna nimetatakse koguni Tuneesia Montmartre'iks. Selle valge linna tänavail, mida ääristavad hiiglaslikud kaktused ja apelsinipuud, on tore jalutada. Tänaval hõljuvad meeldivad lõhnad meelitavad sisse astuma mauride kohvikutesse, kus teile pakutakse lisaks teele ja kohvile ka vesipiipu sishat. Manaro mäe otsast võib koguni Tunist näha.

Uhke keraamika poolest kuulus Cap Bon

Cap Bon on Tuneesia kõige kirdepoolsem linn, mis asub samanimelisel poolsaarel. Niiske ja mitte väga sooja kliimaga piirkond on tuntud oma tsitruse-, oliivipuu- ja viinamarjaistanduste poolest. Peale selle tuntakse Cap Boni seal valmistatava uhke keraamika poolest, nii et kasutage võimalust ringi vaadata linna turgudel, kus leidub ohtralt kohalike käsitöömeistrite loomingut. Jasmiinipõõsastesse ja sidrunipuu-aedadesse mattunud luksusushotelle merekaldal ümbritseb linna vana kindlus. Cap Bon on tõeline Tuneesia arhitektuuri ja looduse kuningriik. Arheoloogid arvavad, et poolsaar, millel on teisigi kuulsaid kuurorte (Hammamet ja Nabul), kuulus umbes 30 000 aasta eest kokku praeguse Sitsiiliaga, mis oli tollal mitte saar, vaid maismaaosa. Praegu eraldab Sitsiiliat Cap Boni poolsaarest väin. Cap Boni lähedal asub El Haouari linn, kust toodi Kartaago ehituseks lubjakivi.

Berberite linn Dougga

Dougga on üks paremini säilinud antiikseid linnu. Linna rajasid berberid. Siinse Kapitooliumi varemetest suisa õhkub iidsust. Douggas tasub külastada suurt, koguni 3500 inimest mahutanud vanaaegset rooma teatrit, kus teil on võimalus tunda end kui pealtvaataja ja ette kujutada, kuidas tollal näitemängud ja ratsavõistlused toimusid. Linnas on säilinud rohkelt iidseid tänavaid, mosaiikide kilde, vanaaegseid rooma saunu, foiniiklaste mausoleum, pühakoda Jupiteri kummardamiseks, 205. aastal eKr Aleksander Severuse auks püstitatud triumfikaar. Dougga on tõeline imede linn – siin on aastasadade voolus säilinud enneolematult palju arhitektuurilisi ja ajaloolisi mälestisi. See antiikpradiis on unustamatu.

Vahemere pärl Džerba

Džerba on Tuneesia kõige suurem saar (500 km²) ja riigi kõige lõunapoolsem kuurort, mida nimetatakse ka Vahemere pärliks või Tuneesia Tahitiks. Imeilus loodus loob siin romantilise õhkkonna. Legendi järgi, mida kasutas oma loomingus Kreeka laulik Homeros, on just Džerba saar see koht, kuhu Odüsseus Trooja sõjast naastes seitsmeks aastaks pidama jäi: jumalanna Kalypso ihkas Odüsseuse südant võita ega lasknud meest koju, ent armastust ei aidanud võita ka mitte neli Odüsseusele sünnitatud last ning mees naasis ikka koju Ithakale oma naise Penelope juurde. Nii sai saar tuntuks ja läks ajalukku.
Džerba saarel on 213 mošeed. Kohalikke moslemeid võib teiste religioonide esindajatele tolerantsuse poolest eeskujuks seada. 2000. aastast tegutseb siin ka juudi kogukond. Legendi järgi asusid juudid siia elama juba siis, kui Jeruusalemm vallutati. Teadlaste väitel on saare külas (Er-Rijad) asuv Ghriba sünagoog kõige vanem maailmas (ehitatud VI sajandil eKr). Berberi keelt kõnelevad elanikud on Põhja-Aafrika vanim etnograafiline juudi kogukond. Džerba saarel varakevadel toimuvatele religioossetele sündmustele tuleb kokku juute tervest maailmast. Juudid tulevad siia austust avaldama Talmudi (juutide usuliste, eetiliste ja juriidiliste eeskirjade kogu) ühe autori säilmetele, mis asuvad sellel saarel.

Monastir ehk klooster

Monastir on kuurortlinn, kus saab rannamõnud suurepäraselt linnalõbustustega ühendada. Linna nimi olevat ladina päritolu ja tähendavat kloostrit. Teise pärimuse kohaselt sai asula XII sajandil oma nime printsess Mona järgi.
Selle kuurordi randades on silmipimestavalt valge liiv. Monastiri kaide ääres seisavad ankrus jahid tervest maailmast. Need pakuvad külastajatele väga romantilist vaatepilti.
Kui päikese ja sooja mere nautimisest küll saab, võite iidses vanalinnas medinas jalutada ja kärarikast idamaade turgu külastada. Mööda oliivipuude alleed sammudes aga jõuate Tuneesia iseseisvusaja esimese presidendi Habib Bourguiba imekauni mausoleumini. Monastir oli Habib Bourguiba kodulinn. Mausoleumil on neli kuplit: kullatud kupli all puhkab president, ülejäänud kolm rohelist kuplit on pühendatud presidendi isale, emale ja esimesele naisele. Linna peamošee kujutab endast eredat näidet Tuneesia nüüdisaegsest religioossest kunstist. Üks Monastiri märkimisväärsemaid vaatamisväärsusi on VIII sajandist pärinevad kaitserajatiste jäänused Rabat Chartem. Rabati põhjapoolse sissekäigu ees olevalt platsilt avaneb suurepärane vaade linnale. Sealt paistab ka kuulus Kubbu kalmistu, kuhu sängitamist peavad kõik moslemid suureks auks. Kalmistul on XII sajandist pärinev Sidi Ali el Mezeri mošee, mille ravivast aurast liigub palju jutte – räägitakse, et kõik siin viibinud haiged lapsed saavad terveks.
II sajandi algul, mil Kairouani tähtsus langes, sai Monastir Tuneesia religioosseks pealinnaks.

HammametSuurenda

Kaunis liivarandadega lahes peituvat Hammameti võib pidada Tuneesia kuurortide pealinnaks. Tänapäevases Hammameti kuurordis puhkavad inimesed kogu maailmast. Turismihooajal on siin külalisi koguni kümme korda rohkem kui kohalikke elanikke.
Veel XX algul oli Hammamet vaikne kaluriküla. Selle paiga kujunemine kuurordiks algas 1910ndatel aastatel, kui kuulus Rumeenia aristokraat Georg-Sebastian ehitas siia mauri stiilis villa, kuhu kutsus sõpru puhkama. Sellest ajast saati on omale sellesse linna suvemaju ehitanud ja siin puhkamas käinud nii mitmedki varakad inimesed tervest maailmast, näiteks on see näitleja Sophia Loreni lemmikkuurort.
Hammameti vanalinnas on palju huvitavaid muistseid hooneid. Kõige vanem säilinud hoone arvatakse pärinevat aastast 904. Linna peamošee on püstitatud 1236. aastal. Hammameti vaatamisväärsuste hulka kuulub kahtlemata Georg-Sebastiani XX sajandi alguses ehitatud elamu. SuurendaPraegusel hetkel kuulub Sebastiani villa riigile. Sinna on rajatud kultuurikeskus ning selles küpressiaeda mattunud hoones toimuvad mitmesugused rahvusvahelised festivalid ja muud üritused. Aeda on püstitatud rooma teater, kus mängitakse suveõhtutel vabaõhuetendusi.
Hammameti medina on üks vanemaid (rajatud XV sajandil). Linnamüüri ääres leidub hulgaliselt mauri stiilis välikohvikuid, kust avaneb imeline vaade Vahemerele. Õhtud saate veeta ööklubides mitmesuguse muusika saatel tantsides. Hammamet ei ole kunagi vaikne ega rahulik – ööklubid, kirevad poed, kohvikud ja restoranid ei anna passiivseks puhkuseks mahti.

Jasmine HammametSuurenda

Hammameti lõunaosas asub linna uusim rajoon Jasmine Hammamet. Selle 278 hektari suuruse linnaosa rannajoon on 4 km pikk. Jasmine Hammametis on jahisadam Marina, 1,5 km pikkune rannaäärne promenaad ja promenaadiga paralleelselt kulgev avar suplusrand.
Jasmine Hammametis asuv tüüpilises tuneesialikus stiilis ehitatud Medina Mediterranea on kuurortlinna tõmbenumber. Seda ümbritsevad traditsiooniliselt paksud kaitsemüürid.
Medinas on mitu väga erilise arhitektuuri poolest silma paistvat hotelli, mis pakuvad elamisvõimalusi otse kuurordi südames. Jasmine Hammametis on turg, kus käsitöölised pakuvad oma naha- ja metallikaupu ning keraamikat. Õhtu eel elavneb medina meelelahutuspiirkond, kus on teater, ööklubi, muuseumid ja restoranid. Meelelahutust nii väikestele kui suurtele pakub Carthage Land, kus on nii lõbustuspark (sealhulgas mõned veeatraktsioonid) kui ka restoranid ja suveniiripoed.
Marina jahisadam pakub varju 740 jahile, ent lisaks sellele leidub seal uhkeid kortereid, villasid, poekesi, jasmiinilõhna uppuvaid aedu, avaraid haljasalasid, maitsekaid restorane ja baare.
Suurenda

Port el Kantaoui

Suurenda
Port el Kantaoui asub vaid 5 km kaugusel Sousse’ist (see on justkui Sousse’i äärelinn). Kui Sousse’is alustati eelmise sajandi keskpaigas Tuneesia esimeste turismitsoonide rajamist, tekkis Sousse’ist põhjapoole prestiižne Port el Kantaoui. Nende kahe kuurortlinna vahel kurseerivad turistide jaoks eribussid, mis võimaldavad väiksemas linnas peatujatel ka suuremasse Sousse’i meelt lahutama sõita.
Sousse ja Port el Kantaoui moodustavad ühtse kuurortpiirkonna, mis suudab vastu võtta ligikaudu 37 000 külastajat. Araabia stiilis tervikliku ansambli moodustavad moodsad hotellikompleksid pakuvad külastajatele erilist atmosfääri. Linnale lisab võlu meri – kunstlikult rajatud laht jahtide peatumiseks. Praegu on see prestiižne sadam, kus on suurel hulgal jahte ja purjelaevu. Sealsetes kaldapealse restoranides ja kohvikukestes on meeldiv õhtut veeta. Sadama väravate vastas saab imetleda valgustatud, muusika taktis mänglevat purskkaevu.
Port el Kantaoui on üks uuemaid turismipiirkondi. Külastajad saavad siin kohvikutes istuda, jahte imetleda, mereande süüa ja värske, eksootilistest viljadest mahlaga keelt kasta. Selles kuurordis on hulgaliselt golfiväljakuid, lisaks veepark ja väike loomaaed pisituristidele. Õhtuti on külastajatel võimalus ööklubides meelt lahutada.
Suurenda

Sousse

SuurendaSousse on suuruselt kolmas linn Tuneesias ja on riigi keskosa tähtsaim sadamalinn. Kartaagost vanema Sousse’i rajasid IX sajandil eKr foiniiklased, kuid 500 aastat hiljem tegid kreeklased linna maatasa. Sousse muutus turismilinnaks 1950–1960ndatel aastatel, mil arendati esimest korda riigi ajaloos välja turismitsoonid – teatud piirkonnad eraldati üksnes hotellide ja turistidele ettenähtud meelelahutusobjektide ehitamiseks.
Sousse’i vanalinna ümbritsevad enam kui 2 km ulatuses 8 m kõrgused müürid. Sousse’is on säilinud linna peamošee ja VIII sajandil rajatud moslemiklooster. Linna kaitsemüüri tornidest avaneb suurepärane vaade Sousse’ile. Vaatamist väärib arheoloogiamuuseum, milles on ainulaadne mosaiigikogu. Muuseumis asub ka kuulus Medusa pead kujutav mosaiik, mis on säilinud roomlaste valitsemise ajast Tuneesias. Medinast põhjapoole viib Habib Bourguiba nimeline linna peatänav. Sousse’i lähedal asuvad foiniiklaste matmispaiga jäänused, roomlaste majad, bütsantslikud kindlustusehitised, kristlaste katakombid (kuhu on maetud ligikaudu 25 000 inimest). Roomlased on tuneeslastele pärandanud hulgaliselt hooneid, mosaiike, nõusid ja katakombidki. Sousse’is on koguni neljad katakombid, mis on keskmiselt üle 5 km pikad, ent külastajaid lubatakse vaid ühte neist ja seda üksnes 100 m ulatuses.
Sousse’is on ohtralt välikohvikuid, kus saab proovida lisaks kohvile ja teele ka vesipiipu. Kohvikutest ja restoranidest leiab eelkõige rahvusköögi roogasid. Paljudes Sousse’i hotellides on mereteraapiakeskused, kus pakutakse palju erinevaid ja taskukohaseid keha turgutavaid ja väskendavaid protseduure. Igal õhtul saate aega veeta ööklubis, samuti on teil võimalus näha transvestiitide esinemisi. Külastage kindlasti ka oliivimuuseumi.
Suurenda

Ekskursioonid Tuneesias

Kõik hinnad on antud inimese kohta. Ekskursioonide hinnad on esialgsed ja võivad muutuda.Ekskursioone saab tellida ainult kohapeal Novatoursi esindajatelt. Ekskursioonid toimuvad eesti keeles. Kui eestikeelsetel ekskursioonidel ei osale kokku nõutav minimaalne reisijate arv (ekskursiooniti ja piirkonniti erinev), võidakse ekskursiooni toimumiseks paigutada ühte bussi ka mitu eri keelt kõnelevat gruppi.
Välisriikides korraldavad ekskursioone Novatoursi partnerid. Nad vastutavad ekskursioonide programmi, korralduse ja transpordi eest. Novatoursi partnerid määravad ka ekskursioonide hinna, kava ning vaatamisväärsustega tutvumise järjekorra.
Ekskursioon võidakse ära jätta:
Juhul kui soovitud ekskursioonile ei kogune minimaalset inimeste arvu;
seoses ilmastikutingimuste- või transpordigraafiku muutumistega.

Tunis-Kartaago

Ühepäevase bussiekskursiooni vältel külastatakse kõiki pealinna olulisemaid vaatamisväärsusi. Te näete üht maailma suurimat mosaiigikollektsiooni Bardo Rahvusmuuseumis, teid ootab ees jalutuskäik mööda romantilist Sidi Bou Saidi linnakest, külastate legendaarse Kartaago linna Antooniuse termide varemeid, samuti jääb aega vanalinna (mediina) ja kesklinna külastuseks.

Kahepäevane reis Sahara kõrbesse

Kahepäevane bussireis. Kõige pikem ning muljetavaldavam reis kõigist pakutavatest Tuneesia ekskursioonidest. Just selle retke vältel võib kontrastset Tuneesia elu ja loodust ise kõige paremini kogeda. See on suurepärane võimalus näha majesteetlikku roomlaste pärandit - amfiteatrit El Jem´is, külastada berberite küla, kus saab näha koobaselamuid, uudistada kaameli seljas ratsutades Sahara liivaluiteid.
Unustamatu elamuse jätab päikesetõus Chott el Djeridi soolajärvel, dziibisafari kaunitesse - Chebika ja Tamerza mägioaasidesse, samuti Tuneesia püha linna – Kairouani külastus.
Jootraha makstakse ekskursiooni ajal: kaameliajajale ~1TND, bussijuhile ekskursiooni lõpus ~3 TND

Võimalikud lisakulud:

Sõit kaameli seljas. Dziibisafari (Chebika ja Tamerza oaasi).

Meresõit piraadilaeval.

Väljasõit merele pooleks päevaks, kus teid ootab suurepärane retk Vahemere rannikut pidi suure piraadilaeva pardal. Laeval on kerge lõuna ja meelelahutusprogramm.

Aafrika õhtu

Õhtupoolik loomaaias „Friguia”, mis tutvustab kogu Aafrika loomariigi elanikke. Õhtu jooksul tutvute nii Lõuna- Aafrika kui Tuneesia folklooriga. Teid kostitatakse rahvusroogadega.



* NEW